Subscribe Menu

Balti Ülikooli lugu


Laupäeval, 13. veebruaril toimus Tartu College'is Eesti Õppetöö Keskuse/VEMU korraldusel konverents, pühendatud Saksamaal kolm aastat tegutsenud Balti Ülikoolile, mille asutamisest tänavu möödub 70 aastat. Ulatuslik üritus päädis Helga Meritsa dokumentaalfilmiga „The Story of Baltic University".
Ingliskeelsel konverentsil esinesid ettekannetega viis isikut, kellest üks otseselt ja kaks kaudselt Balti Ülikooliga seotud. Esimeses osas kõnelesid Helga Merits, Jüri Kivimäe ja Andrejs Kulnieks; teises Tiina Kirss ja Arnis Kuksis. Moderaatorina tegutses VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.
Esinejad (vasakult): Jüri Kivimäe, Helga Merits, Arnis Kuksis, Piret Noorhani, Andrejs Kulnieks. Fotolt puudub Tiina Kirss, kes osales Skype’i vahendusel - foto: Taavi Tamtik (2016)

Helga Merits, kelle isa õppis Balti Ülikoolis teoloogiat, rõhutas kolm aastat kestnud kõrgkooli tähtsust ja unikaalsust, samuti õppejõudude erakordset panust, nende julgust ja ettevõtlikkust. Sedasama läks tal vaja oma dokumentaalfilmi koostamiseks vajaliku materjali hankimiseks. Tuli sorida arhiivides üle maailma: Ühendriikides, Austraalias, Rootsis. Leidmine polnud kerge, mõnel pool tuli kogeda negatiivset suhtumist ja isegi otsest vastuseisu.

Filmitegija Helga Merits oli ka üks konverentsi initsiaatoreid ja Balti Ülikoolist kõneleva näituse autoreid - foto: Taavi Tamtik (2015)
Jüri Kivimäe esitas alguseks huvitavat demograafilist statistikat. Sõja lõppedes oli Saksamaale jäänud ca 8 miljonit põgenikku. 200.000 neist olid baltlased, nende hulgas umbes 40.000 eestlast. Oktoobris 1945 alustas Pinnebergi rajatud Balti Ülikoolis õpinguid 1329 tudengit 168 fakulteedi liikme juhendusel, seega umbes kaheksa tudengit iga õppejõu kohta. Tegutses kaheksa teaduskonda, tippjuhtideks president ja kolm rektorit, üks igast rahvusest.

Asutajaiks olid neli professorit: Öpik (Eesti), Gulbis ja Dunsdorfs (Läti) ja Stanka (Leedu). See oli sõjajärgsetes oludes võrratu algatus ja saavutus. Kõneleja tutvustas lühidalt veel mitut tuntumat õppejõudu, vabandades ette, et tema käsutuses olevate andmete puudulikkuse tõttu võib nii mõnigi tunnustust vääriv mainimata jääda.

Andrejs Kulnieks rõhutas rahvuskultuuri tähtsust ja põliste traditsioonide jätkamist Balti Ülikooli kaudu. Laulu- ja tantsupeod on olulised vahendid rahvusliku identiteedi säilitamisel. Nii mõnedki võõrsil kõrghariduse omandanud pöördusid tagasi enda või vanemate sünnimaale või tugevdasid sidemeid sellega.

Arnis Kuksise mälestused õpingutest Balti Ülikoolis polnud mitte üksnes harivad, vaid ka vaimukad - foto: Taavi Tamtik (2016)
Teises osas kõneles Skype'i vahendusel Tiina Kirss Eestist, meenutades perekondlikke sidemeid Balti Ülikooliga. Seal õppis ta ema arstiteadust, isa oli keemiateaduskonna dekaan. Vanemad tutvusid selle õppeasutuse suurepärases intellektuaalses atmosfääris, mis kandus perekonda ja on säilinud lastes.
Viimane kõneleja Arnis Kuksis lõpetas Oldenburgis Läti gümnaasiumi ja asus Balti Ülikoolis õppima põllumajandust, millega oli algust teinud juba kodumaal. Meenutas tugevat kokkukuuluvustunnet, mis tingitud väikestest klassidest (10-15 tudengit). Õpikud puudusid, teadmised tuli omandada kirjutatud konspektide varal. Eksamid olid suulised ja saksa keeles. Hiljem jätkas õpinguid Ühendriikides Iowa State University's, kus talle anti Balti Ülikoolis veedetud 14 kuu eest kaks aastat krediiti. Vahetas teaduskonda ja lõpetas biokeemikuna. Hindas kõrgelt Balti Ülikooli õppejõude, kellest paljud tegid hiljem akadeemilist karjääri uutes asukohamaades.

Vaatamata konverentsi ajalisele pikkusele püsis kuulajaskonnas huvi ja kõigile kõnelejaile esitati lisaküsimusi. Elav vestlus käis ka vaheaegadel ja lõpul kohvitassi juures. Ürituse lõpus näidatud filmi on selle lehe veergudel varem kajastatud.

Eerik Purje

Read more