Muusikalisi vahepalu esitasid Olavi Kelle (kitarr ja laul), Leena Tiismann (laul) ja lätlannast estofiil Dace Veinberga (kannel ja vioola). Rahateemalisi vanasõnu tutvustasid klubi nimetud liikmed.
Üritus algas nimiloolise ühislauluga, millele järgnes klubi esimehe dr Jüri Danieli avatervitus. Anita Saar andis asjaliku ülevaate TEÜP arengust kuuekümne aasta jooksul. Ühispanga järgi oli algaastastel märkimisväärne vajadus. Puudulik keeleoskus ja kohalike olude mittetundmine olid olulised elemendid oma panga rajamisel. Asutamise sertifikaadile kirjutas alla grupp ettevõtlikke kaasmaalasi mitmest ühiskondlikust kihist 8. detsembril 1953. Tegevust alustas pank 11. veebruaril 1954 Vana-Andrese koguduse ruumides, kuhu pandi üles vastava kirjaga papist silt. Üks ametnikest täitis pangaseifi ülesannet – toimetas tööpäeva lõpul raha ja väärtpaberid „peakorterisse” Bay ja Gerrardi tänavate nurgal, muud tähtsad dokumendid rändasid samasse teise ametniku portfellis.
Aastal 1960 kolis TEÜP Eesti Majja ning 1976 uutesse ruumidesse, kui valmis juurdeehitus esiküljel. 40. aastapäeva tähistamisel kõneles tollane Eesti Vabariigi suursaadik USA-s Toomas Hendrik Ilves. 50. aastapäeva pühitseti suure rahvapeoga, mis hõivas terve Eesti Maja.
Tänaseks on pangal ligi 5000 liiget ja nende arv kasvab. Ühispankade arv kahaneb. Neid on järel veel 115, TEÜP on suuruselt 61. kohal. Meie töötamisviisid on moodsad, finantsjuhtimine konservatiivne. Eestlased ei armasta laenata ja on kiired laenutasujad, võla peal elamine ei sobi neile. Teenistujad on aktiivsed eestlaskonnas, pank püüab igati edendada eestlust ja toetada siinset ühiskonda.
Eestis sündinud ja suhteliselt lühikest aega Kanadas elanud Liisi Lainelo, kes vähem kui aasta panga teenistuses olnud, mainis, et talle meeldib töötada ja tegelda eestlastega. Tema jaoks on TEÜP sooja hingega organisatsioon, mitte külm ja julm rahamasin. Pangas on järjekord minimaalne, peaaegu olematu, mis võimaldab klientidega vestelda ja neid paremini tundma õppida. Erineva tagapõhjaga klientide ja kaasteenistujate tõttu tuleb mõnikord ette arusaamatusi keeleküsimuses. Üllatuseks temale on ikka veel kehtiv tšekisüsteem, mis Eestis on praktiliselt tundmatu.
Huvitavaks elamuseks oli Liisile Ehatare külastus, kus tal tuli (arvutivabalt!!!) asendada regulaarsest teenindajat Hille Järvet. Läks põksuva südamega, kuid nüüd ootab huviga järgmist võimalust samalaadseks teenindusretkeks. Talle imponeerivad panga stipendiumid noortele ja muud toetused siinsele ühiskonnale. Noored on ühispanga tulevik.
Lembit Maimets meenutas humoorikalt aegu, mil ta tudengina tagajärjetult taotles õppelaenu ning viimases hädas pöördus korporatsioonikaaslase poole, kes kuulus vastasutatud TEÜP juhtkonda. Selgus, et nelja käendaja toetusel on laen võimalik. Need neli käendajat leiti nõudja enda vahendusel, laenu taotleja ei tarvitsenud ühegi sõbra uksele koputada. Kui sama korporatsioon tahtis osta vana maja ning vajas selle elamiskõlblikuks muutmiseks laenu, oldi algul nõus, kuid siis avastas keegi krediidikomisjonis, et põhikiri seda ei luba. Panga president ning asutaja Artur Ekbaum reageeris sellele rahuliku otsusega, et kui põhikiri ei luba, siis tuleb seda muuta. Muudeti ja kooskõlastati vastavate ametiasutustega ning laen kinnitati.
Muusikud esinesid kahel korral, esitades terve rea rahateemalisi regilaule. Ei uskunud, et eestlastel neid nii palju olemas on. Nende ettekanded võeti vastu tugevate ovatsioonidega. Eks sedalaadi vanasõnadega ole sama lugu. Lausa pangandusest neis ei räägita, kuid mammona osatähtsust siiski rõhutatakse.
Kõik esinejad said teenitud tänusõnu ning pisikese õitsva floorapreemia. Kohvi ja kringli juures pandi raha ja rataste vahekord lõplikult paika.
Eerik Purje