Neid huvitavaid fakte mainis professor Kivimäe näituse „Kaart ja kaart – ajareis Tallinnas” tutvustavas ettekandes laupäeval, 25. jaanuaril Tartu College'is.
Tartu College'i fuajees eksponeeritav näitus, mille Torontos korraldamise idee pärineb Kärt Ulmanilt, on unikaalne – võrreldes lugematute kirjutistega Tallinnast, on kahjuks väga vähe säilinud visuaalseid ülesvõtteid linnast. Näituse koostajad (Tiina Kruup, Ivar Treikelder ja Robert Nerman) on üritanud tabada ajapunkte, mis ei ole seotud pöördeliste ajaloosündmustega, vaid tähtsamate kaartide väljaandmisega. Näitus jutustab, kuidas on muutunud Tallinna roll ja välisilme, ning tutvustab Tallinna kujunemist minevikust tänapäeva vanadel ja uutel linnaplaanidel ning postkaartidel; samuti peegeldades, millisena on seda tahetud tutvustada külalistele.
Rahvusraamatukogu näitus, mis valmis 2010. aastal sihtasutus Tallinn 2011 toel, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn, avaldab mitmeid huvitavaid fakte. Paljud külastajad olid üllatunud avastades, et läbi Tallinna oli mitmeid sajandeid loogelnud jõgi. Härjapea jõgi, mida on professor Kivimäe sõnul juba 14. sajandil mainitud, oli umbes 4,5 km pikkune ja suundus Ülemiste järvest merre. See on jäädvustatud 17. sajandi esimesest poolest pärineval kaardil, mida saab imetleda Tartu College'is.
Väliseesti Muuseumi (VEMU) korraldatud näitus annab tõendust sellest, et Tallinn on pika aja vältel suures osas muutumatuna püsinud. Professor Kivimäe nentis, et keskaegne jõukas linn jäi pikaks perioodiks puutumata suurematest ümbermuudatustest “tänu” oma olulise rolli kaotusele Hansakaubanduses. Kuni Teise maailmasõjani polnud Tallinna linna vallutanud ka ükski võõrvõim. Linna välisilme muutus aga drastiliselt pärast 1944. aasta märtsipommitamist, mil hävis 1555 ja sai kahjustada kokku 1355 hoonet. Õnneks jäi linna ümbritsev ligi 2 km pikkune 20 torniga linnamüür praktiliselt puutumata.
Vaatamata Rahvusraamatukogu mahukale kogule, kus on hoiul mitu tuhat Tallinna postkaarti ja üle 350-ne linnaplaani (millest küll kaks kolmandikku on ilmunud pärast 1988. aastat), asuvad mitmed Tallinna linnaplaanid välisriikides. Tallinna esimesed teadaolevad linnaplaanid, mis pärinevad Rootsi ajast 17. sajandil, on Rootsi Kuninglikus Sõjaarhiivis. Paljud pärast Põhjasõda ilmunud plaanid on aga Venemaa keskarhiivides. Seda erilisem on võimalus imetleda kunagisi Tallinna linna plaane Torontos, tuues näituse siin elavatele inimestele lausa koju kätte.
Näituse raames võttis sõna ka ajaloohuviline Lea Kõiv, kelle huvi kaartide vastu tekkis 1981. aastal, mil ta ostis oma esimese, 17. sajandist pärit kaardi. Sellest ajast alates on tema isiklik kogu kasvanud ning valitud kartograafia-alaseid raamatuid on huvilistel võimalik imetleda Tartu College'i fuajee vitriinides. Kellel suurem huvi Eesti kaartide vastu, on oodatud 12. märtsil peetavale loengule „Vanad Eestimaa maa- ja merekaardid”, kus Lea Kõiv lähemalt tutvustab oma hobi ja kogutud kaartide kogumikku.
Näitust „Kaart ja kaart – ajareis Tallinnas” tuli nautima mitukümmend kuulajat erinevas vanuses, kelle mälupildid Tallinnast suuresti varieeruvad. Mälestusi aitasid elavdada ning noorematele vaatajatele tutvustada näituse raames näidatud lühifilmid, mis olid jäädvustatud Tallinnast kahe maailmasõja vahelise perioodil. Viis kaasahaaravat videolõiku tekitasid vaatajates nii nostalgiat kui põnevaid avastusmomente kunagisest elu-olust Tallinnas.
Neil, kel ei teki võimalust Tartu College'it lähiajal külastada, saavad digiteeritud linnaplaane ja postkaarte vaadata Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR (digar.nlib.ee).
Katrin Koort
FOTOGALERII: Rahvusraamatukogu näituse KAART & kaart – ajareis Tallinnas avamine Tartu College'is