Subscribe Menu

Miks Eesti on oluline

Sel teemal pidas neljapäeval, 24. aprillil Tartu College'i (TC) saalis loengu rahvusvaheliselt tuntud ajakirjanik ja mitme raamatu autor Edward Lucas. Saal oli sõna tõsises mõttes täis kiilutud. Oli paigaldatud lisatoole nii palju kui võimalik, siiski leidus saali tagaotsas ja servades hulk püstiseisjaid. Küllaltki arvukalt olid esindatud kuulajad läti, leedu, ukraina jt rahvusgruppidest.

Kõnelejat tutvustas TC president Jaan Meri. Edward Lucas on Londonis ilmuva globaalse nädalalehe The Economist vanemtoimetaja.

Edward Lucas (keskel) vestlemas - foto: Taavi Tamtik

Ta on rida aastaid olnud ajakirjanikuna Moskva büroojuhatajaks, hiljem kesk- ja idaeuroopa korrespondent. Valdab viit keelt, millistest üks on leedu keel. Kanadat külastab ta esmakordselt.

Miks on siis Eesti oluline, mis on selle pisikese maa tähtsus rahvusvahelises perspektiivis? Eesti kujutab endast tänapäeva poliitilisel maastikul arvestatavat ohtu Venemaale, seda oma saavutatud edu tõttu kõigis eluvaldkonnis. Vladimir Putinil seevastu ei ole vaatamata pingutustele õnnestunud Venemaad moderniseerida. Eestis korraldatud valimiste tulemused ei ole ette teada – terav kontrast Venemaaga.
Eestlane teab, mida tähendab Tartu rahu; teab, mis on tõde. Putin teab, et tema ajalooversioon on vale, seepärast on vaja baltlasi tembeldada natsideks. Putin oskab töötada vaid tšekisti meetoditega (might is right), üritab taastada Nõukogude Liitu. Suurimat väljakutset – luua demokraatlik Venemaa – ei ole ta suuteline vastu võtma.

Enne Putinit oli venelastel läänes palju sõpru. Läänemaailmas ei olda vene rahva vastu, vaid Putini ja vene korruptsiooni vastu. Kui Nõukogude Liit lagunes, vajanuks vene rahvas Lennart Meri taolist riigimeest, keda neil polnud kuskilt võtta. Putini poliitilised trumbid on maha mängitud, tema aeg on otsa saamas.
Läänes pannakse liiga vähe rõhku Vene-vastasele propagandale. Praegune Ukraina kriis näitab, et Putini arvates pole läänel küllalt tahtejõudu. Ta teab, et tõelise sõja korral sekkuks NATO, seepärast püüab ta Ukrainat alistada teistsuguste vahenditega, otseselt ründamata. Kui Baltimaad satuksid samasugusesse ohtu, oleks neil raske veenda läänemaailma vajaduses neid abistada…

Sanktsioone Venemaa vastu saab rakendada küllaltki tõhusalt. Vene noored igatsevad läände õppima nagu teisedki. Kui mõne riigitegelase lapsele keelatakse sissepääs mõnda lääneriiki ja ta taipab, et keelu on põhjustanud ta isa või ema tegevus oma töökohas, siis tekitab see pingeid kodus ja lapse sõpruskonnas. Sel on suurem mõju, kui arvata võib. Mis puutub Venemaa-poolseisse vastusanktsioonidesse, siis baltlased neid eriti ei karda, nad on hullemat läbi elanud ja toime tulnud.

Eestlased on teistest balti rahvastest ees ka seetõttu, et nad on ainsana kulutanud riigikaitsele nii palju, kui neilt oodatakse.

Ülaltoodu peegeldab vaid üksikuid mõtteid umbes tunnisest sisutihedast loengust. Kõnelejat tänati tugevate ovatsioonidega. Esmakordselt TC loengutesarja ajaloos aplodeeris kuulajaskond püstijalu. Järgnes küsimustetulv auditooriumist, mille lõpetamiseks tuli tarvitada „viisakat vägivalda” – lubadust vestlust jätkata traditsioonilise kohvi ja kringli juures. Hoolimata hilisest kellaajast jäi arvukas hulk kuulajaist seda võimalust kasutama.

Eerik Purje

 

 

Jälgige Edward Lucas't twitter'is

 

FotogaleriiEdward Lucase loeng “Miks Eesti on oluline”? Tartu College'is

Read more