Seekord keskenduti futurismile (tuletatud sõnast future – tulevik).
Futuristlikud ideed hõljusid Pärnu kultuurimaastikul juba sajand tagasi, kui noored luuletajad Johannes Semper ja Johannes Vares-Barbarus kirjutasid kirja futuristide
esimese manifesti loojale itaalia luuletajale Filippo-Tommaso Marinettile. Marinetti kutsus üles vanu traditsioone hülgama ja uut tüüpi kunsti looma. Nendest ideedest noored eesti luuletajad vaimustusidki. Ilmselt jõudis Pärnusse kumu ka 1913. a Peterburis etendunud futuristlikest ooperitest, millele tegi lavakujunduse geniaalne Kazimir Malevitš. Pärnu festivali üks kõrghetki oligi seotud Malevitšiga.
Pärnusse oli tulnud tuntud vene-leedu lavastaja, doktorikraadiga kunstiajaloolane Galina Gubanova, kes pani Kunstnike majja üles näituse Malevitši lavakujundusest
ooperile „Võit Päikese üle”. Sümpoosionil „Futuristlike ideoloogiate jälil” lahkas ta futuristliku teatri ja commedia dell'arte mütoloogilist tausta. Samal sümpoosionil esines avaloenguga rahvusvaheliselt tuntud futurismi-uurija dr Günter Berghaus, kes on International Yearbook of Futurism Studies peatoimetaja. Külalisesinejaid oli paljudest Euroopa maadest, Eestit esindasid Raivo Kelomees ja Tiit Hennoste.
Akadeemiliselt kõrgel tasemel 2-päevase sümpoosioni organiseerimisele oli käe alla pannud uudne ühendus meie kultuurimaastikul – Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool (KTKDK), mida juhib akadeemik Jaan Ross.
Suurt elevust tekitas näitus, kus olid eksponeeritud Kunstiakadeemia tudengite valmistatud futuristlikud muusikainstrumendid (juh. Erik Alalooga). Ja
muidugi lõppkontsert Vanalinna Põhikoolis, kus muusikud ja kunstitudengid esinesid nendel omatehtud pillidel. Kontsert oli tõeline futuristlike ideede pillerkaar! Pani ju futurism aluse nii performance‘ile kui absurditeatrile – kõiki neid elemente kontserdil ka kasutati. Futuristlikud pillid olid visuaalselt efektsed ja põnevate nimetustega (boilerpill, ilmaratas, excelsibur, framarr jt), kunstnikest pillimehed
tegid ilmse mõnuga ka teatrit. Vaimustunud publik elas suurejoonelisele häppeningule kõigest hingest kaasa.
Lõpuks tulid lavale professionaalsed muusikud (ansambel Repoo ja dirigent Andrus Kallastu). Kõlasid Hans-Gunter Locki teos „Võit Päikese üle” ja kollektiivne „Teekond tulevikku”.
Kuulates-vaadates seda futuristlikku „apoteoosi” mõtlesin, et sada aastat tagasi oleks kogu see eksperiment ilmselt välja vilistatud ja väikelinna šokeeritud kodanikud vihaselt lahkunud. Vihje sajanditagusele võimalikule reaktsioonile oli etenduses olemas – heliloojaks kehastunud performance‘i kunstnik Kaarel Kütas lahkus oma loo pealt uksi paugutades. Tänapäeval on kõikide kunstide omavahelised sünteesid vägagi moes ja andekate tegijate prisma läbi avanevad meile uudsed, põnevad horisondid. Selles mõttes mõjus kontsert futuristliku laboratooriumina – ühistöös sündinud ideid võiks tulevikus veelgi julgemalt (šokeerivamalt) edasi arendada.
Et sajanditagused futuristlikud muusikalised ideed (näit. estetiseeritud müra) võivad sügavamalt kõnetada tänapäevalgi, tõestas Ansambel U: kontsert Endla Küünis. Kurt Schwittersi ja Aleksander Mosolovi 1920ndatel loodud teosed peegeldavad suurepäraselt tolle ajastu masinate ülistamise apoteoosi ja massipsühhoosini viinud vaimustust ühiskonna muutmisel. Ansambel U: tegi kummarduse ka futuristide lipulaevale Vladimir Majakovskile, kelle luuletusele Tarmo Johannes muusikalise arenduse oli loonud. Kuigi Ansambel U: ei unustanud ka futuristlikku visuaalsust (ühtemoodi mustvalged kostüümid, robotlik pillipuudutus jne) keskenduti eelkõige muusikale. Tulemus oli suurepärane.
Pärnust on Tallinna ja Tartu kõrval saanud oluline kultuurikeskus, mille tegemisi kajastatakse ka rahvusvahelistes väljaannetes. Paavo Järvigi tähistas
28. detsembril oma 50. sünnipäeva just Pärnus – puupüsti täis kontserdisaal näitas, et Paavol on siin oma publik ja tema suvisel Järvifestivalil soliidne pinnas olemas.
Sirje Vihma-Normet
