Ürituse, mille alapealkirjaks oli „Abielus Eestiga?”, avas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani, kes tuletas meelde, et tegelik tähtpäev oli 14. märtsil, Kristjan Jaagu sünnipäeval. Meile sobiv tähtpäev langes kokku iirlaste populaarse St. Patricku päevaga, mille järellainetused veel Bloori tänaval tunda andsid. Kodumaal, eriti Lõuna-Eestis, tähistati vanasti vähetuntud Käädripäeva, mil putukaid, usse, hunte ja karusid eemale peletati.
Korraldajad olid otsustanud sel aastal fookusse asetada eesti keele segaabieludes. Piret meenutas oma kolme sõbratari, kes kõik muulastega abiellunud ja tuli välja väitega, et just eesti naised on näidanud agarust oma võõrsilt leitud kaasade ümberrahvustamisel. Samas asus oma väitele oponeerima, tutvustades tänast kõnelejat Kathy Põldret, kohalikus ühiskonnas hästi tuntud dr Peeter Põldre abikaasat.
Kanadalanna Kathy Põldre on pärit Niagara Falls'ist. Õe elukutse tõttu seob teda oma abikaasaga teatud kollegiaalsus. Rootslannast vanaema tõttu ulatuvad temagi juured Euroopasse. Tema ingliskeelse ettekande teemaks oli „Eesti minu elus.”
Kõneleja rääkis muheda huumoriga oma „võitlusest” pealetungiva eestlusega. Sümpaatsete mehevanemate tõttu said ta esimesteks eestikeeleteks väljenditeks „ema” ja „isa”. Sõlmis tutvuse pirukate ja verivorstiga nii maitse kui nimetuse poolest. Oma anglikaani kirikust kolis tasapisi üle Toronto Peetri ingliskeelsesse luteri kogudusse, kuid koos ämmaga käis aeg-ajalt ka eestikeelsetel teenistustel. Tütred viidi eesti lasteaeda ja siis tuli päevakorda Jõekääru suvelaager. Kathy oli siis juba nii südi, et julges end laagriõeks pakkuda (muidugi imelühikeseks ajaks). Tutvus kõledate barakkelamutega ja mudalombiga, mis seletamatul põhjusel kandis Taevaskoja uhket nime, ning otsustas, et seal tervet nädalat vastu ei pea. Üllatuste üllatus – pidas küll!
Aasta 2004 viis ta esmakordselt Eestisse. Tallinn, Rapla, Saaremaa. Ja siis saabus 2009 laulupeoga, jalustrabava massdemonstratsiooniga, kus oma tütar koolikoori ridades vaimustusega kaasa laulis. Pilt, kus tütred poseerivad president Ilvese ja tema abikaasaga. Järgmiseks loogiliseks sammuks eestluse suunas oli asuda koos tütardega eesti täienduskooli õppima. Käänamised, pööramised, erandid, ebareeglipärasused – seda kõike on ristiinimese jaoks palju! K,p,t tulevad hääldada g,b,d, kes seda enne on kuulnud! Lõpliku alistumise märgiks tõstab Kathy üles punakate kaantega passi – Eesti Vabariigi liikmeskond on ühe võrra kasvanud.
Heatahtliku huumoriga serveeritud ilmekat ettekannet kviteeriti marulise aplausiga. Pireti poolt oli talle tänutäheks omakoostatud nägus teos „Käsi kirjutab”. Õpi edasi, Kathy!
Järgnes kaks umbes pooletunnist saadet Eesti Televisioonist. Esimeses intervjueeris Indrek Treufeldt Hong Kongist pärit muusikut Ka Bo Chan'i, kes abielus eestlannaga ja elanud Eestis viis aastat. Tema eesti keel on uskumatult hea. Laulab kontra-tenorina Rahvusmeeskooris, on vaimustatud eesti koorimuusika tasemest nii heliloomingu kui dirigentide osas. Armastab eesti loodust ja rõhutab kohaliku keele oskuse vajadust, sest ainult nii saab üht rahvast ja selle kultuuri tõeliselt tundma õppida.
Teine saade „Jõuluks koju” tutvustas Epp ja Justin Petrone elu Eestis. Eestlanna Epp ja itaalia päritoluga ameeriklane Justin on elanud mitmel poolt, kuid nüüd kinnitanud kanna Viljandis, kus pere kasvatamise kõrval tegelevad kirjutamise ja kirjastamisega. Nende Minu-seeria raamatud on saavutanud suure populaarsuse. Torontolase Ene Timmuski „Minu Kanada” tohiks olla ehedaks näiteks. Oli südantkosutav kuulata Justini voolavat kerge aktsendiga eesti keelt ning ausat pihtimust, et sülti võib ju mõne suutäie maitsta, aga lausa toiduks ikka ei kõlba, ei aita sinep ega äädikas.
Ettekannete lõppedes pidid kõik koosolijad tõdema, et segaabielu ei pea tingimata tähendama eestlase eemaldumist oma keelest ja meelest ning sulandumist teise ühiskonda. Võib kogeda ka vastupidist.
Eerik Purje
Fotogalerii – Fotod Taavi Tamtik
