ja väsimatut Kalevipoja uurijat. Lektor ise esitas meisterliku ja ülevaatliku referaadi, millest allpool mõned olulisemad fragmendid, kahjuks lakoonilisemad kui siinkirjutaja sooviks.
Kalevipoeg on lootuse sümbol, sild eestlaste vahel. Kunsteeposena kuulub maailma tippteoste hulka. Selle loomise idee tekkis 19. sajandil baltisaksa estofiilide hulgas. Üheks olulisemaks tõukeks sai Kristjan Jaak Petersoni rootsi mütoloogia tõlge saksa keelde. See oli tegelikult Kalevipoja tekkimise algpunkt.
Tööga tegi algust Friedrich Robert Faehlmann, kes rekonstrueeris eesti mütoloogia. Tema „Vanemuise laulud” on Kalevipoja visand, mis algas pöördumisega Vanemuise poole: laena mulle kannelt, Vanemuine!
Pärast Faehlmanni surma võttis poolelijäänud töö üle Friedrich Reinhold Kreutzwald. Esimene versioon valmis aastal 1853, kuid ilmumine takerdus Vene tsensuuri taha. Autor kulutas terve aasta, et ümber teha 160 värssi. Tuli kõrvaldada kõik, mis rääkis muistsest õnneajast ja võitlustest vaenlaste vastu; ning asendada vene kotka kujutuste ning keisrihärra armuga.
Kalevipoeg ilmus a. 1861 tagasihoidliku alapealkirjaga „üks ennemuistne jutt”. Rahva sekka läks ja muutus üleöö kuulsaks see teos siis, Kui C. R. Jakobson pani selle sisse oma koolilugemikku. Teisel üldlaulupeol tulid koorid Kreutzwaldi maja eest läbi, et tervitada teda kui lauluisa.
Kalevipoega on tõlgitud paljudesse keeltesse, ühe viimase ja olulisemana võiks märkida tõlget hindi keelde. Inglise keelde tõlkis selle newyorklane Jüri Kurman a. 1982. Teine tõlge ilmus a. 2011 Kalevipoja 150. sünnipäevaks. See on Triinu Kartuselt, illustratsioonid Gunnar Neemelt, mõlemad Austraalia eestlased. Kumbagi pole enam elavate kirjas. Triinu Kartus suri a. 2003, Gunnar Neeme a. 2005.
Triinu Kartus on tuntud luuletajana ja tema sõnataju on luuletaja oma, mis paistab ka tõlkest välja. Ta tahtis edasi anda Kalevipoja värsside ilu, mis eelmises tõlkes kaduma läinud. Kõik värsid Triinu Kartuse tõlkes töötas põhjalikult läbi endine torontolane Harri Mürk. 2009. a. algul lahkus ka tema 55-aastasena.
Gunnar Neeme õieti ei illustreerinud Triinu Kartuse tõlget, vaid tema töö, mida ta nimetab taiduslikuks nägemuseks, oli varem valmis, sisendatud Kalevipoja lugemisel saadud muljetest. Temast sai Triinu Kartuse loominguline kaaslane. See poeetiline, voolavalt laulev trükis on sisuliselt läbi müüdud. Kotkajärvel kerkis üles kordustrüki idee, mis võib juba sel sügisel teostuda, kui leidub toetajaid.
Huvi ettekande vastu oli elav ning keskustelu jätkus traditsioonilise kohvi-kringli juures.
Eerik Purje
