Sõjakeerises pagulasena Rootsi jõudnud, astus ta õppima 1946. a Kungliga Tekniska Högskolanis Stockholmis sildade ja sadamate ehitust ning jätkas hariduse omandamist Kanadas University of Torontos arhitektuuri erialal, lõpetades selle 1953 B. Arch. kraadiga.
Elmar Tampõld alustas erialast tööd H.K. Ferguson Company Engineers and Architects Kanada kontoris peaarhitektina. Ta asutas 1959. a koos õpingukaaslasega oma arhitektuurifirma Tampold-Wells Architects, kus 35 tegevusaasta jooksul valmis üle 1000 erineva suunitlusega projekti.
Tampõllu eestvedamisel valmis 1970. a Toronto kesklinnas mittetulundusliku institutsioonina 17-korruseline 474 toaga üliõpilasmaja, mille alumiste korruste ruumid on koduks mitmele eesti akadeemilisele ja rahvusliku tööga tegelevale organisatsioonile.
Elmar Tampõllu initsiatiivil asutati Toronto Ülikooli juurde tänaseni tegutsev Eesti Õppetool, mis alates a. 2000 kannab tema nime. Tema eestvõttel loodi 1999. a Eesti aupeakonsuli Ilmar Heinsoo nim. Stipendiumifond ja aastaks 2002 ühendati kaks Torontos ilmuvat ajalehte praeguseks Eesti Elu/Estonian Life väljaandeks koos võrguversiooniga. Tampõllu toetusel avati 2003.a Tartu College'is laenuraamatukogu ja alates 2005.a on käigus Välis-Eesti Muuseumi VEMU rajamise projekt.
Elmar Tampõld oli Ontario Arhitektide Liidu liige; Hiidlaste Seltsi Kanadas, Baltic Heritage Networki ja Tartu Ülikooli auliige. Akadeemiliselt kuulus korp! Sakala ridadesse.
Elmar Tampõldu on vääristatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (1998), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgiga (1986) ja kuldteenetemärgiga (2007).
