Selle vahemikku mahtus üritusi igale maitsele. Õnneks ei kimbutanud ajaloohuvilisi tänavu külmataat, küll aga libedavõitu tänavad, aga kes tahtis, jõudis igale poole ja õnne korral tervete kontidega.
Keskpäeval kutsus Petseri kloostrikellade helin huvilisi rahumaja ette, et kodanikualgatuse korras Rein Kochi juhitud Eesti Vabaduspartei-Põllumeeste Kogude soolona sündmust oma võimaluste ja võimete piires sinimustvalges lipuehtes majaesisel tähistada. Nagu alati olid lippude hulgas ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipp, Petserimaa laualipp mikrofonilaual ning Eesti, Gruusia, Jaapani, Läti, Moldova, Soome ja Ukraina territoriaalset terviklikkust toetav plakat küünlameres Jaan Poska mälestusseina ääres. Soovinuks küll, et samas lõppenud kooliõpilaste üritusest osa võtnud linnaisad leidnuks mõne hetke paigalejäämiseks, aga igal oma kohustused ja ülesanded. Allakirjutanul oli au oma seltsi nimel esineda, aga esimest korda olin samas kurikuulsal 2. veebruaril 1988, kus EKP Tartu seltsimehed ja organid panustasid uutmisse rahvahulkade laialiajamisel verekoerte, võmmide ja rahvamalevlaste ning tuletõrje survevoolikute ja sireenidega. Paar kuud hiljem lehvisid samas sinimustvalged.
