Subscribe Menu

150 aastat Jaan Tõnissoni sünnist


Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist, 13. detsembril möödus 78 aastat tema vahistamisest Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Jaan Tõnissonil ei ole teadaolevat hauda.

Möödunud neljapäeval, 13. detsembril mälestati riigimeest Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Mäletussõnavõtuga esines ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Samal päeval peeti ettekannetega mälestuskoosolek endises Patarei vanglas, Jaan Tõnissoni võimalikus mõrvamispaigas.


Samuti austati Tartu rahulepigu mõtte alguse juures olnud ja Eesti Vabariigi loomisel aktiivselt tegutsenud poliitikut Viljandimaal Viljandi vallas Mursi talu asupaigas ja Kalmetu koolis, kus seda on tehtud järjepidevalt alates 1988. aastast.

Jaan Tõnissonile on pühendatud ka Eesti Kirjandusmuuseumi uus näitus. Samuti austatakse Jaan Tõnissoni tema 150. sünniaastapäeval Tartus erinevate sündmustega.



Tõnisson oli XX sajandi alguse nn. Tartu renessansi ehk Eesti omariiklusele eelnenud aastate üks juhtfiguure, kes kasvatas rahvas austust ja usaldust iseenda töö ja võimete vastu. Aastatel 1896–1935 andis Tõnisson välja ajalehte Postimees ja oli selle peatoimetaja. Tõnisson asutas 1905. aastal Eesti esimese partei ja oli väga aktiivne mitmes eriala- ja kodanikuühenduses. Ta oli Asutava Kogu, I–V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige, samuti peaminister, Riigikogu esimees, riigivanem ning välisminister. Tõnissonil oli oluline roll Eesti omariikluse kindlustamisel ja riigi juhtimisel läbi Vabadussõja raskuste. Teda on tunnustatud mitme olulise teenetemärgiga: Vabadusristi III liigi 1. järk (1920), Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste (1928), Kotkaristi I klassi teenetemärk (1930), Valgetähe I klassi teenetemärk (1938).


Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva sündmusi koordineerib Jaan Tõnissoni Selts.

 

 

 

Read more