Happelisuse ja aluselisuse tasakaalu veres mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, kehaline aktiivsus ja stress. Füüsiline pingutus ajendab meie keha moodustama hapet. Samuti tõstab keha happelisust stress. Lõõgastus seevastu on leelistava toimega. Nii suudavad lõõgastuda aitavad tegevused nagu näiteks sügav hingamine mõjutada vere muutumist aluselisemaks ja tekitada sellega vastumõju stressi reaktsioonidele, võimaldades kehal rahuneda ja naasta tasakaalu seisundisse.
Hapu maitsega toiduained ei pruugi tekitada ilmtingimata happelist keskkonda. Näiteks sidrun loob hoopis aluselise keskkonna. Liha ja teraviljad ei ole iseenesest hapu maitsega, kuid tekitavad happelise keskkonna kehas ainevahetusprotsessi tulemusel.
Happelist keskkonda loovate toitude hulka kuuluvad magustajad, tärklis ja valgud, sealhulgas alkohol, suhkur, mesi, pähklid, seemned, rasvad ja õlid, jahu, kuivatatud kaunviljad, teraviljad, kala, linnuliha, liha ja munad. Need toidud tekitavad pärast ainevahetusprotsessi väävel-, fosfor- või soolhapet.
Eranditeks on kinoa, amarant ja tatar, mis on küll teraviljad, kuid omavad aluselist toimet. Hirss on neutraalne ja mandlid õrna aluselise toimega.
Aluselised toidud on puuviljad, marjad, köögiviljad, värsked rohelised herned ja oad, kartulid, merevetikad, sojakaste, <i>miso</i> ja sool. Need toidud sisaldavad rohkesti mineraalaineid – naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, mis loovad aluselist keskkonda.
Erandiks on jõhvikad ja ploomid, mis tekitavad erinevalt teistest marjadest ja puuviljadest hoopis happelist keskkonda.
Kui meie organism ei saa toidust piisavalt mineraalaineid, siis selleks, et kahandada vere happelisust, võtab organism kaltsiumi luudest ja hammastest. Et liiga happeline keskkond on surmavalt ohtlik, võtab keha sellise ohu puhul appi äärmuslikud abinõud.
Seega tasub olla ettevaatlik peamiselt happelisust tekitava toidu söömisel. Söö oma tervise huvides alati piisavalt hooajalisi köögi- ja puuvilju. Pärast köögivilja keetmist või aurutamist jäta keeduvesi alles, sellest saab rahustava aluselise joogi. Aedviljasupi leem on samuti aluseline.
Joogivee saab aluseliseks muuta, lisades sellele veidi sidrunimahla või õunaäädikat.
Retsept
Marika Blossfeldt
Roheline salat kitsejuustu ja pirnidega
Neljale
Selle isuäratava salati jaoks sain inspiratsiooni ühest Miami Beachi restoranist.
Salat:
120 ml India pähkleid
4 peotäit mitut sorti lehtsalatit, kaasa arvatud rukola
1–2 pirni, lõika pikuti neljaks, eemalda seemned, seejärel lõika ristipidi õhukesteks
viiludeks
115 g kitsetoorjuustu, lõika tükkideks
Kaste:
120 ml oliiviõli
60 ml sidrunimahla
1–2 tl sinepit
1–2 tl mett
1. Kuumuta ahi 390 °F-ni.
2. Laota pähklid ahjuplaadile või küpsetusvormi ning rösti 10–15 minutit, kuni need kergelt pruuniks tõmbuvad. Kui tunned lõhna, siis on need valmis. Pane jahtuma.
3. Rebi salatilehed suupärasteks tükkideks ja pese külmas vees. Soputa salatilehti vees, et muld ja liiv eemaldada. Nõruta sõelal.
4. Pane salat kuhjana suurele vaagnale. Säti salatile pirni- ja juustutükid. Kõige peale puista röstitud pähklid.
5. Pane kõik kastme koostisosad klaaspurki. Sulge kaas ja loksuta hästi läbi.
Vahetult enne serveerimist vala kaste ühtlaselt salatile.
Serveeri röstitud sepiku ja võiga.
