Üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi on Vikerraadio e-etteütlus, mis toimub koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. See on juba 15. korda toimuv üritus, kus oma oskusi saab proovile panna mitmetes erinevates kategooriates.
Mis on keele suhtes loomulik Eestis elades, pole seda võõrsil. Kuigi osad probleemid isegi kattuvad. Eestis muretsetakse, et noored asuvad kohati liiga kergekäeliselt igapäevavestlustesse ingliskeelseid sõnu pilduma, kuigi Eestis üles kasvades on ju kõik vastavad eestikeelsed sõnad selged. Võõrsil on pigem mure, et eesti juurtega lapsed omandaks korralikult eestikeelse sõnavara ja grammatika, kõne- ja kirjakeele, kuigi see viimane ei pruugi tulla kergelt, kui igapäevane kooliharidus ja terminoloogia on teises keeles. Ja kas ongi alati vaja nõuda noortelt laitmatut kirjakeelt – kui on olemas oskus suhelda ja huvi keele vastu, saab alati lugemusega või muul viisil ka kirjakeelt edasi arendada.
Kui näiteks paljudes välis-eesti kodudes pole veel kindlalt väljakujunenud emakeelepäeva tähistamise traditsioone, võiks rakendada oma loomingulisust ja neid luua. See on midagi niisugust, millesse saaks kaasata pere mitmeid põlvkondi, kes kõik rikastavad seda päeva oma keelelise panusega, näiteks uute sõnade omandamine. Üks võimalus on sel päeval kasutada kodudes vaid eesti keelt – aga see pole paraku välismaal elades alati kuigi reaalne ega kergesti teostatav. Võimaluste hulgas on eestikeelsete mängude mängimine, mida leiab rohkelt internetist. Isegi kui peres pole parajasti koolieelikuid või koolilapsi, on mängimine ka täiskasvanutele huvitavaks vahelduseks, andes uusi keelelisi kogemusi.
Kanadas on rõõmustavalt palju noori peresid, kes soovivad kasvatada lapsi eesti keele keskkonnas, ka neis peredes, kus mõlemad vanemad ei räägi eesti keelt. See on loomulik ja igapäevane pühendumine, mis toob tagasi palju rõõmu ja tänulikkust.
Kaire Tensuda, Toronto
