25. septembri õhtul leidis see aset Toronto südalinnas College'i ja Bordeni tänavate nurgal paiknevas raamatupoes, mis kannab nimetust Q Space ja mille omanikuks on üks kohalik luuletaja. Oma luulet ja proosat tutvustas pool tosinat siinset kirjameest-naist. Õhtu oli aga välja kuulutatud eesti soost külalise auks kui Reading With Kätlin, a-l ilusasti täpid peal ja puha. Innustas kuulama.
Kui telefonilisel eelregistreerimisel mainisin, et tulijad on eestlased, sattus korraldajast daam rõõmsalt ärevusse ja lubas Kätlinit sellest informeerida. Asukoht leitud ning auto pargitud, jalutasime sissekäigu suunas ning silmasime ukse ees raamatuid sirvimas foto järgi tuttavat sihvakat daami. Hüüdsime kontrolli mõttes: „Tere, Kätlin!” ning juba ta tuligi, käsi tervituseks õieli: „Ah siin te mul oletegi!” Astusime koos sisse, lasime end kostitada kodumaiste kommidega ja saime kinnitust, et kui astume tahapoole, saame ka eesti leiba maitsta.
Registreerisime end klubi liikmeks, muidu poleks lahke neiu leti taga tohtinud meile kohvi ega õlut müüa. Paigutasime end ruumi keskosas asetsevasse lauda poodiumi ja mikrofoni lähedusse ning jäime sündmuste kulgu jälgima. Ilmus veel paar eesti nägu ja mõnele lisasime hiljem Kätlini abiga ka eesti nime.
Külalist tutvustati kõigepealt ja temalt saime kuulda mõndagi huvitavat. Kirjanduslikku seltskonda, milles ta viibis, oli ta kohanud eelmisel aastal Mehhikos. Tutvusest kasvas välja küllakutse, millele ta järgnes. Oma luulest luges ta katkeid viimasest kogust „Armastuse tähestik”. Enamuse esitas ta alguses eesti ja siis inglise keeles. Kuna ta on tuntud tõlkijana ning luules enda sõnade kohaselt harrastab ainult vabavärssi, siis olid mõlemad versioonid võrdselt nauditavad. Etteaste lõpetas ta üllatuslikult eestikeelse lauluga, enne tutvustades siinsetele kirjandussõpradele Tammsaare „Tõde ja õigust”, mis ajendas teda leelutama regilaulu: miks sa nutad, tammekene, sink-sale-proo. Oli ju see refräänina korduv arusaamatu lõpp ainus, mis Vargamäe Indrekule ema Krõõda laulust meelde jäi.
Kuulasime ka teiste esinemisi ning vahetasime külalisega vaheajal mõtteid ning muljeid. Proovisime viisakalt ära pakutud eesti musta leiva ega hakanud kelkima, et Männama teeb paremat. Lahkusime juba heade tuttavatena ning saatsime ta Quebeci provintsi avastama ning Trois Rivieres'i prantsuse keelt harjutama. Oli meeldiv kohtumine boheemlaslikult koduses õhkkonnas.
Eerik Purje
