Subscribe Menu

Eesti psühholoogia lugu seest ja väljast

Sel teemal esines teisipäeval, 27. septembril Tartu College’i saalis loenguga Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.

Pigem võiks öelda, et vestles. Kuulajaskond oli väike, kõneleja hülgas kateedri, tõmbas tooli ligemale ja esitas oma ettekande istudes, luues otsemaid hubase õhkkonna. Hajutas kohe esimeste lausetega ka võhikust reporteri ettekujutuse, et Eesti püshholoogia lugu on nagu lambanahkne kasukas: väljast sile ja pilkupüüdev, seest karvane ja soe. Asi on natuke komplitseeritum.

Eesti psühholoogia mõiste on lai, kusjuures rahvas, keel ja geograafia ei ole ainumääravad omadused. Esimene Tartu Ülikooli psühholoogia professor Aleksander Kaelas töötas Moskvas ja avaldas kõik oma tööd vene keeles. Torontos töötab mainekas psühholoog, kes kaaluva osa oma elueast veetnud väljaspool Eestit, kuid on kahtlemata osa Eesti psühholoogiast.

Eestlased rahvana on vabaks saanud, kuid on tegemist, et vabaneda nõukaaegsest ajalookäsitlusest. Ühe sellest ajast pärit müüdi kohaselt oli sõjaeelses Tartu Ülikoolis arstiteadus maailmatasmel, kuid humanitaar- ja sotsiaalteadused kehvad. Sakslasest professor Wolfgang Deschler, kes juba kolmkümmend aastat töötab Eestis, on aga tõestanud, et kogu saksa riigiteaduste eliit käis läbi Tartu Ülikoolist. Kõneleja enda uurimused näitavad, et Eesti ja sellega seotud inimesed on osalised kõigis elulistes pööretes, mis toimusid maailma psühholoogias 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 20 sajandi 100 kõige mõjukama psühholoogi hulgas on kaks noorena Eestist lahkunud isikut: Wolfgang Köhler ja Endel Tulving.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more