Eeltoodud lõigud on võetud selle pühapäeva evangeeliumist Lk 8:4-15.
Sõna all mõistame küll Piiblisse kogutud pühi tekste, aga Jumal ei räägi meiega ainult pühakoja ülevuses Pühakirja lausetega. Looja on meiega kõiges ja kõikjal. Usk tähendab ka valmisolekut hoida süda tema sõnumile avatuna isegi kõige hallimal argipäeval.
Praegu kõnetab Issand meid pika pandeemia väsimuse keskel globaalpoliitiliselt plahvatusohtlikust pingest särtsuvas maailmas. Ta külvab murepäevil meie südamesse täpselt sama elavakstegeva armastuse seemet, millest oleme harjunud osa saama kallitel kirikupühadel või elu pidupäevadel. Jumal kutsub meid armastama oma ligimest nagu iseennast, olema katsumuste keskel kannatlikud, kindlad lootuses ja püsivad palves. Ta õpetab meid, et kurbi trööstitakse, alandlikud ülendatakse, tasased pärivad maa ja armulised saavad armu.
Loojal on igal ajal ja igale inimesele täpselt sama sõnum. Selle vastu võtmise on ta aga jätnud iga inimese vabaks valikuks. Aga vabadusega kaasneb alati ka vastutus. Meie valida on, kas tahame ja püüame oma hinges hoida ja kasvatada püha kannatlikkust, mis isegi vaeva tüdimusest ja mure ärevusest tallatud südame suudab kobestada armastusele viljakaks põllumaaks või laseme rahulolematusel ja isekusel oma meeled ja mõtted nii kiviseks trampida, et sealt vaid nurina umbrohi ja protestivaimu ohakad end turri ajavad.
Kui nüüd sama mõte päevakajalisse konteksti asetada, siis Jumal armastab ühtviisi igat inimest – sõltumata sellest, kas keegi on vaktsineerimise poolt või vastu, maskikandja või maskivastane. Jumal armastab isegi Venemaa presidenti samapalju kui Ukraina rahvast, nende presidenti ja liitlasi. Igaühel on võimalik suurema või väiksema vaevanägemisega korraldada oma elu nii, et teistega rahus ja armastuses läbi saada. Igal inimesel on valikuvabadus ning sellega kaasnev vastutus nii kaasinimeste kui Jumala ees.
Ja nüüd on inimese valida, kas käituda enda ja kaasinimeste elu ja tervist vastutustundlikult säästes või minna kolonnidena välja karjuma vabadust kaasinimestest mitte hoolida.
Ja seegi on paraku inimliku valiku küsimus, kas Venemaa ründab Ukrainat ja kas seeläbi habras tasakaal maailmas puruneb.
Selle kõige keskel on Jumala sõna seemnest inimsüdametes armastuse vilja kasvamine ja küpsemine mitte ainult üksikisiku meelerahu ja tasakaalu leidmise küsimus, vaid kogu maailma kestmajäämiseks hädavajalik ja ainumõeldav valik.
Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15
Kõigeväeline Jumal, me täname Sind, et Sa külvad meisse oma sõna seemet. Aita meil oma Püha Vaimu läbi seda rõõmuga vastu võtta ning usu, lootuse ja armastuse vilja kanda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.
praost Mart Salumäe
