Sügisel vallandunud põgenikekriis Valgevene-Poola piiril ajendas ÜEKNi juhatust edastama resolutsiooni, mis toetas Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide välispoliitika komisjonide esimeeste sõnumit mõistmaks hukka kriisi tekitamist ja suurendamist Poola, Läti ja Leedu piiridel.
Väga töine on olnud viimane poolaasta kahele toimkonnale. Suurpõgenemise toimkond eesotsas Iivi Zajedovaga korraldas traditsioonilise üritustesarja, mille rõhuasetus oli sel aastal tutvustamaks pagulaseestlaste osa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Eelkõige koolinoortele olid suunatud teemapäevad paguslaseestlastest. Huvitatud said osa Vabamus toimunud teabeseminarist ,,30 aastat Eesti taasiseisvumisest“, milles osalesid sõnavõttudega ka mitmed ÜEKNi liikmesmaade esindajad. Mälestati Suurpõgenemise aastapäeva ka Puise rannal, kus sel aastal avati pidulikult ÜEKNi poolt toetatud mälestustahvel 1944. aastal Eestist lahkuma sunnitutele.
Informatsiooni toimkond on Sirle Söödi juhtimisel korduvalt parandanud ja täiendanud ÜEKN sisemist ja väljaspoole suunatud informatsiooni vahendamist ja vastloodud Kodukorra komisjon on Marju Rink-Abeli juhtimisel seadnud endale sihiks esitada vastuvõtmiseks uue ja ajakohase kodukorra ÜEKNi Täiskogul aprilli lõpus.
Ajendatud Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina piiridel toimuvast on Välispoliitika toimkonna tegevus sel aastal keskendunud Läänemere julgeoleku küsimustele ning seda vaadates läbi kodanikualgatuse prisma. 2022. aasta jaanuaris on plaanis kohtuda liikmesmaade Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajatega eesmärgiga tugevdada suhteid diplomaatide ja kohalike Eesti kogukondade vahel ning arutada koostöövõimalusi. Toimkonna juhi Reet Marten Sehri eestvedamisel toimuvad ka ettevalmistused kevadeks kavandatud Läänemere julgeolekualase konverentsiks. Üritus toimub koostöös Eesti Välisministeeriumiga.
Sügisel esitas oma sooviavalduse ÜEKNi liikmeks astumiseks üsna värskelt loodud Soome eestlasi koondav organisatsioon Eesti Organisatsioonde Võrgustik Soomes ning tavakohaselt anti neile esialgu vaatlejastaatus. Teadaolevalt on Soomes väga suur eestlaste arv ning nende esindatus ÜEKNis on olulise tähtsusega. ÜEKNil on ka teisi nn vaatlejaid – Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku esindajad on samuti kutsutud juhatuse koosolekutel osalema ning töös aktiivselt kaasa lööma.
ÜEKN moodustati aastal 1954 keskorganisatsioonide esindajatest maadest, kus asusid suuremad eesti kogukonnad vabas maailmas – USA, Kanada, Suurbritannia, Rootsi, Saksamaa Liitvabariik ja Austraalia – ühendamaks eesti kogukondi välismaal ning toetamaks ülemaailmset koordineerimist Eesti taasiseseisvumiseks. ÜEKNi juhatuse koosolekud toimuvad virtuaalselt kord kuus.
Praegu on ÜEKNis liikmesriike 11 – USA, Kanada, Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Austraalia, Venemaa, Läti, Leedu, Tšehhi ja Ukraina ning vaatlejana ka Soome. Peamisteks ÜEKNi eesmärkideks on ühendada eestlasti väljaspool Eestit, levitada infot liikmesriikide tegevuste kohta ja arendada koostööd nii liikmesriikide kui ka Eesti valitsuse tasandil. ÜEKNi esimeheks on Aho Rebas (Rootsi) ning abiesimeesteks Marju Rink-Abel (USA) ja Iivi Zajedova (Tšehhi).
New Yorgis ja Göteborgis 2022-01-11
Merike Barborak
ÜEKN administraator
Aho Rebas
ÜEKN esimees
