Teine vahe on, et teises klassis on uued õpetajad. No eks nad uusi asju õpeta kah, tunniplaan näeb teistmoodu välja. Sellest võib aru saada, sest vaheaeg nende kahe klassi vahel läks pikemaks kui oleks pidand. Nüid ongi moes süüdistada neid vanu õpetajaid, et kuda nad ikke nii valesti tegid ja alvasti otsustasid. Aga mina olen akand arvama, et ehk õpetajad üksi poldki süidi. Igal koolil on ju oma õppenõukogu, kes avitab otsustada. Küllap seal mõni tark tuli välja mõttega, et ühendame need nõukogud ära, siis on tarkust ülejäägiga. Noh, läksivad ühendama, aga mis välja tuli, pold nõukogude ühendus, vaid nõukogude liit. Vata kudas üksainus sõna võib kogu ea asja tuksi keerata.
Kolmas vahe on selles, et julguse tehvinitsijoon muudeti ära. Esimesse klassi pääsesid need, kes julgesid püssi palgesse panna ja endast vägevama vaenlase pihta tuld anda. Antsivad jah ja võitsivad kah, aga noorte vere ja vanade silmavee innaga. Teise klassi pääseseme selletõttu, et oli julgust tulistamata jätta. Rahvas seisis nigu müir tankikolonni ees, vahtis suurestüki toru otsast sisse, aga ei taganend....
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
