Telli Menüü

Mõte pühapäevaks Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas – Kuninglik vabaduse seadus


1.,,Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel!

8. Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ (Jaakobus 2.1,8)


Jaakobuse kirja autor, vana kirikliku pärimuse järgi Jeesuse vend Jaakobus, hoiatab meid oma ligimesse erapooliku suhtumise eest. Apostel manitseb ristiinimest olema eelarvamustevaba.

Ideaalühiskonnast on inimvaim unistanud oma loomisest saati. See unistus oma täiuslikkuses pole aga seni veel teostunud. Ülistamist leidnud demokraatiatki nimetatakse vaid ühe kunagise inglise peaministri sõnade järgi „halvimaist parimaks“. See omakorda annab skeptikuile põhjust nimetada sedagi paleust inimloomust mittearvestavaks utoopiaks. Ka inimtsivilisatsioonil lasuv, seni lõpuni lahti seletamatu pandeemia näib tahtvat kummutada demokraatia ja inimõiguste universaalsust.

Igal inimesel on Jumala silmis võrdväärne hindamatu väärtus. Igaüks Jumalanäolisuses on omapalgeline. Ainukordsus ei lisa ega kahanda Looja silmis inimväärtust. Mitte keegi ei pea tundma end alaväärsena ega alavääristatuna. Samas aukartus Looja ees ei mineta mingilgi kombel alandliku kummardaja inimväärikust. Vastupidi, seab kreatuuri enese hinnangu kõlblikku tasakaalu.

Apostli manitsuses usus inimeste vahel mitte teha vahet tegema, on kutse eelarvamuste-vabale kooselule. Sünnipärase väärikuse ning nende võrdsete ja võõrandamatute õiguste tunnustamine on õhtumaise õiguskultuuri üks põhiteesidestki. Tallinnas kohtumaja ees seisab Vana-Rooma õigusjumalanna büst. Justitiat on Antiik- Rooma ajast alates on kunstnikud kujutatud kinni seotud silmadega. Jumalanna kinniseotud silmad justkui meenutaks seda, et kohus, mis sünnimaa pealinna kohtumaja sammaste vahel õigust mõistab, on oma otsustes erapooletu ja sõltumatu.

Mõttetark Immaanuel Kant olevat kord öelnud: Inimväärikusel puudub hind. Königsbergi Targa tarkuseteral on sügavalt kristlik sisu. Seda iseenesest mõistetavat, kuid raskesti rakendavat tõde peaksime igal hetkel oma argipäeva melus meeles pidama. Jeesus Kristus on inimese eest Kolgata Ristil surnud. Iga inimese, mitte üksnes väljavalitute, elitaarsete, oma usus õigete, vaid kõigi patuste inimeste eest.

Oma kirjas kordab Jaakobus Jeesuse ütlust ,,Armasta oma ligimest nagu iseennast.“ Teine inimene on oma usus Kristusesse samaväärtuslik samaväärne kui Sa isegi. Sest pühamaks kui ristimise läbi saanud, ei saa meist ju keegi. Ristimise läbi on Jumal taastanud tasakaalu meie suhetes: iseenda, ligimese ja Jumalaga. Kuid ometigi, kui kergesti võib see tasakaal saada rikutud.

Jaakobus tuletab oma kirjas algkogudusele meelde kümmet käsku. Need kümme kehtivad kõik võrdselt, samaaegselt ja üheskoos. Mitte ükski neist pole vähem olulisem. Nii ei saa inimene enesele järgmiseks lemmikkäske välja valida ja omal suva kohaselt jätta ,,kahe silma“ vahele neid, mille järgimine aja vaimust tingitult millegipärast ebamugavust valmistab.

Kümme käsku koos moodustavad ühe ainsama vabaduse käsu. Kuidas võiksid kokku sobida vabadus ja käsk. Tõepoolest, käsk piirab inimest, kui ta oma vabaduse piirituses kipub piiritlema ja piirama teise inimese vabadust. Elukogemus näib kinnitavat ka seda, et iga üleastumise läbi läe´b midagi hinge loodist välja, kaotab tasakaalu – läeb kaotsi usaldus ja ka usaldusväärsus.

Jeesus loobus iseendast Ta loovutas oma elu teise eest. Selleks, et teised võiksid eneses ja teistes Jumalanäolisuses alal hoitud saada. Ta loovutas iseend, et meiegi teisi vastu võtaksime, nii nagu see meile enestele Jumalalt osaks saanud. Nii et me ligimese elu saladuse tõelisust austaksime. Iseenese ja ligimese lõpuni mõistmise võti on aga Jumala käes.

Aamen!

Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas



Loe edasi