Just seda on teinud meiega Jeesus. Meie tunneme vahel, et meie ,,pakid“ on liiga rasked, et neid ,,teisele korrusele“ viia, kuid kui oleme oma elu Tema kätesse usaldanud, siis võime ennast leida koos oma murede ja koormatega Tema süles. Seda koges mees, kes vaatas oma elu, kui jäljerada mererannas. Ta avastas, et kui muul ajal olid rannal kahed jalajäled, siis just kõige keerulisematel aegadel olid vaid ühed jäljed. Kui ta küsis Jumalalt, miks Ta just raskustes teda üksi jättis, vastas Jumal, et Ta ei jätnud teda, vaid Ta kandis nendel hetkedel meest süles.
Koormad on osa meie kõigi maisest elust. On koormaid, mis on meie osa kanda, on koormaid, mida saab leevendada vaid Jumal ja on koormaid, mille kandmisel me saame üksteist toetada. Jumal on loonud meid erinevatesse suhetesse – perekond, töökollektiiv, kogudus, sõpruskond… Iga suhe on potentsiaaliga, olla üksteise poolt toetatud ja võimestatud.
2002.a 15. juulil jäid Pennsylvanias 9 kaevurit 80 meetri sügavusele maa alla lõksu, kuna vesi täitis kõik kaevanduse väljapääsud. Nad olid suletud oma kaevandusšahti, mis oli täidetud jääkülma veega. Nad tegid koos otsuse, et nad kas pääsevad või surevad grupina. Enda elus hoidmiseks ümbritsesid nad kõige rohkem alajahtunud töölise ja soojendasid teda oma kehadega. Kui temasse tuli elujõud tagasi, ümbritseti järgmine, kes hakkas külma käes teadvust toetama. Nii oldi ühiselt toeks alati kõige nõrgemale. 77 tundi hiljem jõudsid päästjad nendeni ja nad kõik päästeti.
Piibel kirjutab sellest, kuidas abielus aitab see pool, kes on kõrgemal, tõsta üles seda, kes on madalamal, sest järgmisel hetkel võivad rollid olla vahetunud. See, kellel on paremini, saab alati toetada teda, kes on sel hetkel nõrgem. Jeesus õpetas jüngreid, et Tema kogudust tuntakse selle järele, et nende keskel on on erakordne armastus. Kogudus funtsioneerib läbi üksteise julgustamise, toetamise ja koormate kandmise. Püha Vaimu annidki, mis meile on antud, on koguduse ülesehitamiseks ehk üksteise toetamiseks ja rikkamaks tegemiseks,
Kaks venda kõndisid kord pikka teekonda ja ühel hetkel väsis noorem vend ja palus vanemal vennal end kanda. Vanem vend võttis noorema selga ja nii kõnniti edasi. Möödudes ühest majast, hüüdis peremees vanemale vennale: ,,Vaene poiss, see on vist päris raske!“ Poiss vastas: ,,See ei ole koorem, see on mu vend!“
Armastus ja kuulumine on need, mis muudavad teiste koormate kandmise loomulikuks, mitte vaevarikkaks. Perekonnas, kus on terved suhted, ollakse rõõmuga valmis kandma üksteise koormaid ja üksteist igati toetama. Just selliseks organismiks on Jumal loonud koguduse. Koguduses liidab Jumal inimesi oma Püha Vaimu ja armastusega üheks ihuks, kus iga liikme mure ja koorem on kõigi jaoks oluline.
Jeesus on jätnud eeskuju, kui ta võttis meie koormad ja kandis need meie eest ristipuul, et meie võiksime olla vabad. Just selleks on ta läkitanud ka kõiki meid – hoolima üksteisest, kõndima kellegagi koos miili või kaks, pakkuma oma tähelepanu ja märkamist ning kandma kellegi koormat.
Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Hb 10:24
Timo Lige
Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor
