Enamus tänapäeva kaubanduses müüdavast pakendatud toidust on läbi teinud terve hulga töötlemisprotsesse. Keemilised pleegitajad muudavad jahu ja õli värvi. Õlide ekstraheerimiseks kasutatakse lahustajaid. Taimeõlidesse puhutakse suure surve ja kõrge temperatuuri all vesinikku, et sellest margariini teha. Täisteraviljade töötlemisel masinates kasutatakse kõrget temperatuuri või suurt survet, et terasid paisutada või pressida need väikesteks kujunditeks nagu mõned hommikusöögiks mõeldud teraviljatooted. Toit muudetakse atraktiivsemaks keemiliste maitseparandajate, värvainete ja kunstlike maitseainete abil. Looduslikku toitu rafineeritakse, kuni see muutub toitainetest tühjaks pumbatud kontsentreeritud tooteks nagu valge suhkur, glükoosisiirup või valge jahu. Piimatooteid, valget jahu, pastat ja sojapiima rikastatakse kunstlike vitamiinidega. Lihatoodetele lisatakse nitraate.
Kindlasti on vaja lugeda pakendil olevat teavet toitainete kohta ja valida puhtaim kättesaadav toit, mis ei sisaldaks lisaaineid.
Siiski on olemas töötlemisviise, mis toitu ei kahjusta ning ka sellist minimaalselt töödeldud toitu võib nimetada terviktoiduks. Näitena võib tuua kuivatamise. Praktilistel kaalutlustel on mõnikord vaja toitu pikaajaliselt säilitada, eriti parasvöötmes ja külmemas kliimas, kus vilju saab kasvatada vaid soojematel kuudel. Traditsiooni kohaselt kasutavad inimesed kõikjal maailmas kuivatatud toitu, näiteks puu- ja teravilju, kaunvilju, seeni, merevetikaid, maitsetaimi ja teesid, samuti kala ja liha.
Ohutute toidutöötlemisviiside hulka kuulub ka hapendamine, mille tulemuseks on näiteks hapukurk, hapukapsas ja mitmed sojatooted nagu miso, sojakaste, tempe (jaava sojatooted) ja natto (jaapani toit sojaubadest). Hapendatud toit on pikema säilimisajaga ja isegi toitaineterikkam kui värske toit. Hapendatud toit on elus toit, mis sisaldab ensüüme ja kehasõbralikke probiootilisi baktereid, mis aitavad kaasa seedimisprotsessile ning tugevdavad soolefloorat ja immuunsüsteemi. Sama kehtib hapendatud piimatoodete kohta. Jogurt, keefir, hapupiim, võipiim, juust ja hapukoor sisaldavad kasulikke baktereid, mis on piimasuhkru juba ära lõhustanud. Sellised piimatooted on meie seedetraktile vastuvõetavamad kui rõõsk piim.
Marika Blossfeldt
Retsept: Hernesupp kardemoniga
Mõnus toitev terviktoidu supp, milles põimuvad India (ingver, kardemon) ja Eesti (odra) maitsed.
kuuele
Vaja läheb:
500 g kuivatatud kollaseid herneid, osa tervelt, osa poolitatult; leotada üle öö, nõrutada ja loputada
2,5 l vett
1 tass odrakruupe
2 sibulat, hakkida
3 porgandit, lõigata pikuti pooleks, siis seibideks
1 sl kooritud ja peeneks hakitud ingverijuurt
2 tl jahvatatud kardemoni
2 sl oliiviõli
1 suur või 2 väikest porrulauku, lõigata 1 cm paksusteks tükkideks
soola ja pipart
Valmistamine:
1. Pane herned ja vesi potti ning aja keema. Riisu vaht pealt. Lisa kruubid ja keeda keskmisel kuumusel 1½ tundi, aeg-ajalt segades.
2. Kuumuta sibul, porgand, ingver ja kardemon õlis 5–10 minutit.
3. Kui herned hakkavad pehmeks saama, lisa kuumutatud köögiviljad ja keeda veel 10 minutit.
4. Lisa porrulauk ja hauta veel 3 minutit. Maitsesta soola ja pipraga.
Serveeri rukkileiva ja võiga.
