Keelesõbraprogrammi esimene hooaeg lõppes ametlikult eelmise aasta mais. Paljud vestluspaarid suhtlesid aga edasi, kuna keele harjutamise kõrval olid nad saanud sõpradeks, kuigi olid kohtunud vaid veebis. Mõned on hiljem kohtunud ka päriselus.
Sel talvel hõigati välja uus registreerimine ja kiiresti panid end kirja 573 uut keelehuvilist. Nüüdseks on kokku viidud taas 450 vestluspaari. Keelesõbraprogrammis on esindatud 36 erineva emakeele kõnelejat. Kõige rohkem on vene emakeelega inimesi, aga ka portugali, armeenia, gruusia, urdu, türgi, kurdi, tatari, ungari, saksa, prantsuse jt keelte esindajaid.
Keeleharjutajatele püüti leida teisigi kõnepraktika harjutamise võimalusi. Selleks pandi aasta tagasi Zoomis keerlema Keelerulett, millel on ka oma Facebook (FB) grupp. Samuti on FB grupp mentoritele, et omavahel suhelda ja kus on nõuandeid ning kättesaadavad eelmise aasta materjalid. Keelementorid ei pea olema õpetajakutsega. Oluline on leida aeg ja soov Zoomis, FBi Messengeris või telefonis vestlemiseks, et pakkuda eesti keele õppijale kõnepraktikat. Keeleruletis osaleval keeleõppijal peab olema vähemalt A2 keeletase.
Keeleruletil „ehitab“ vestlustoad üles „arhitekt“ Mari Taalmann ja vägesid juhatab „emand“ Ave Landrat.
Vesteldakse alati 20 minutit kahes vestlustoas, kus igas toas juhib vestlust vabatahtlik keelementor. Teemad saadakse teada vahetult kohapeal. Kõigepealt palutakse kõigil end tutvustada ja öelda, kus keeleõppija parajasti asub. Seejärel vesteldakse 20 minutit etteantud teemal.
Keeleruleti sünnipäeva-kohtumisel Zoomis oli eelnevalt palutud osalejatel kaasa võtta mõni lill. Nüüd saadigi sel teemal vestelda – mis lill see on, kust osaleja selle sai, mis on tema lemmiklill jne.
Teises vestlustoas räägiti, kui mitmel keeleruletil keeleõppijad on osalenud ja tehti 12-realine ühisluuletus teemal „Keeleruleti sünnipäev“, kusjuures ette antud oli kolm sõna: eesti, keel, sõber, mis pidid luuletuses kasutatud saama. Iga osaleja püüdis teha kaks värsirida. Töötubades sündisid väga vahvad luuletused, mis ühises suures jututoas pärast ette kanti. Kohtumise lõpetuseks pidi iga osaleja vestlusnurka kirjutama, milline on tema arvates keelerulett. Osalejate arvamus on ära toodud alljärgnevalt Keeleruleti FBi lehelt Ave Landrati postitusest:
Keelerulett on nagu…
– rullbiskviit moosi ja vahukoorega
– õnnemäng, kus iga number toob võidu
– kohtumine parimatega
– väike kontsert
– rullid pea peal
– õhtune ergas päikesekiir
– hea tuju
– tärkav kevad
– pääsuke
– sõbraring
– sorbett
– lilleke, soojus, päike hingele
– kohtumine järgmisel nädalal
– väike perekond…ja suur ka
Ise osalesin alguses Keeleruletil lihtsalt vestlustubades, sest vaja oli ka eesti keele kõnelejaid. Hiljem hakkasin mentorina vestlust juhtima. Keeleruletil osalevad alati väga toredad inimesed, kes soovivad oma eesti keele oskust parandada. Nendega vestlemine on puhas rõõm ja väga rikastav ning maailmapilti avardav kogemus, kuna osalejad on pärit väga erinevatest riikidest ja kultuuriruumidest. Kui keegi tunneb endas soovi Keelesõbraprogrammis mentorina osaleda, siis olete oodatud!
Seekordse Keeleruleti sünnipäevakohtumise võtsin minagi kokku järgnevate luuleridadega, millest siin viimane salm:
Me väike, samas nii suur pere,
sul keelesõber ütleb tere.
Siin iga number võidu toob,
rulett on tõesti õnneloos.
Las kaua ta veel keerelda,
koos temaga saab veerelda
sel keelemaastikul nii vingel
ning hellitada lasta hinge.
Saab selgemaks nii eesti keel
Ning õnnelik on kõigi meel.
Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes
