Põhiseaduse §27 sätestab, et „Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all“ ning „Abikaasad on võrdõiguslikud“. Selle põhiseaduse sätte tähendust pole paljud isikud osanud mõista, sest nad pole tajunud et: eesti keeles on sajandite kestel abielu tähendanud täiesti üheselt mõistetavalt „mehe ja naise perekondlikku liitu ning kooselu“ (EKSS); kauges minevikus määratu kohaselt tuleb planeedil Maa elu põlvest-põlve edasi anda ning selleks on kõik inimesed sündinud osa meestena ja osa naistena; mõlemal liigil on, vaatamata iseloomude, tunnete ja teistele erinevustele, täiesti ühesugused elu edasiandmiseks vajalikud kehaosad ja ka instinktiivne tung neid kehaosasid koos kasutada.
Inimesed võivad tahta sündimisega saadud instinktiivseid tunge eirates hakata samasoolise isendiga kooselamist oma tunnetele sobivamaks pidama, kuid seda seksuaalvähemuse liikmete kooselu ei saa abieluks ega perekonna loomise aluseks pidada. Eesti põhiseaduse §12 keelab mis-iganes asjaolude tõttu diskrimineerimise. Senini pole Eesti avalikul meedial olnud vaja kirjeldada, et §12 vastaselt on rikutud märgatavalt seksuaalvähemuste õigust olla erandlik. Põhiseaduses pole aga ainsatki sätet, mis kohustaks riigivõimu seksuaalvähemuste juhtide soovi kohaselt eirama põhiseaduse §27 määratut. Seega ei ole riik kohustatud seksuaalvähemuste organisatsioonide tegevust toetama ja rahastama.
Harri Kivilo