Telli Menüü

24. septembril tähistatakse Vabamus 1944. aasta suurpõgenemise aastapäeva


Septembris möödub 76 aastat Eesti kodanike suurpõgenemisest Läände seoses naasva Nõukogude terroriga.

Neljapäeval, 24. septembril 2020 kell 17.30 toimuvad Vabamus teabeseminar „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ ja Loone Otsa koostatud dokumentaallavastus

Seminar toimub rahvastikuminister Riina Solmani egiidi all, korraldajaks ÜEKNi abiesimees Iivi Zajedova. Vaatame koos tagasi 1944. aasta sügisele.

Loone Otsa dokumentaallavastuse kaudu ilmuvad publiku ette põgenike koondkujud. Lavastus põhineb Enn Halliku ja Tiit Lääne kuueköitelisel koguteosel „Meritsi maailma läinud eestlaste lood“. Mastaapse teose sünniloost räägib ajakirjanik ja autor Enn Hallik. Räägime eesti pagulaste panusest keele ja kultuuri hoidmisel: tähtsad olid koolitus, ajalehed, teater, muusika ja kunst. Arutleme ka selle üle, kuidas saaksid kodueesti ja väliseesti kogukonnad teineteist paremini mõista ja tundma õppida. Seminari eesmärgiks on tekitada ajaloohuvi nooremate põlvkondade hulgas.

Lisaks rahvastikuministrile Riina Solmanile osalevad seminaril kultuuriminister Tõnis Lukas, EELK piiskop Tiit Salumäe, Memento esimees Arnold Aljas, endine EP liige Tunne Kelam, Riigikogu liikmed.

Meenutame, et 2019. aastal pöördus Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga kinnitada 19. september suurpõgenemise mälestuspäevana eesti tähtpäevade kalendrisse. Loodame, et ettepanek saab peatselt Riigikogu toetuse.

Ajalooline taust

1944 lahutas vägivaldne võõrvõim eesti rahva aastakümneteks. Tartu Ülikooli väliseesti uuringute keskuse andmetel põgenes II maailmasõja tulemusel Läände ca 80 000 eestlast. Maha jäi vähemalt sama palju sugulasi, sõpru, tuttavaid – kokku mitusada tuhat eestlast, kes muretsesid oma lähedaste saatuse pärast aastakümneid, lisaks küüditamistele ja sõjaõudustele, olles rõhutud kartusest ja teadmatusest. Põgenikud, kes jõudsid Rootsi põgenike- ja Saksamaa DP-laagritesse, kasutasid kõiki vahendeid, säilitamaks oma rahvuslikke väärtusi, keelt ja kultuuri. Nad abistasid üksteist ja hiljem ka kodueesti sugulasi, samas töötasid väsimatult Eesti Vabariigi taastamise nimel, luues eesti koole, noorteorganisatsioone, seltse, üllitati lehti, asutati kirjastusi, laulu-ja rahvatantsurühmi, teatreid, nii hoiti aastakümneid alal eestluse aadet. Põgenenud ohvitserid võtsid ühendust lääneriikide relva- ja luurejõududega, kirikuinimesed rahvusvaheliste kiriklike organisatsioonidega, poliitikud asukohamaa poliitiliste erakondadega. Hiljem, kui põgenikud olid üle ilma laiali paisatud, ehitati uutes asukohamaades omal jõul üles Eesti Maju, osteti ühiselt kinnisvarasid, maatükke (Kotkajärve, Metsakodu, Koitjärve, Järvemetsa jt.). Lastele rajati skaudi-, gaidi- ja suvelaagrid,, kus õpetati ja õpetatakse tänini eesti keelt ning kultuuri.

Koos Läände jäänud diplomaatidega hoidsid meie pagulased asukohamaades elus NSV Liidu anneksiooni mittetunnustamise poliitikat, mis säilitas Eesti riigi riikliku järjepidevuse (Ney Yorgi peakonsulaadis Ernst Jaakson, Londonis Eesti diplomaat August Torma, aukonsul Kanadas Ilmar Heinsoo jt). Vt ka: https://diplomaatia.ee/balti-ajaloo-100-tahtsaimat-paeva/

Eesti riigi ametlikku järjepidevust hoidvate diplomaatide kõrval tegutsesid paljud eestlaste ja baltlaste ühised organisatsioonid: USA eestlaste keskorganisatsioon – Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja sellega seotud kohalikud organisatsioonid; Ülemaailmne Eesti Ühing, Ühendatud Balti Ameerika Komitee (JBANC) ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN). BATUN ehk Balti Apell ÜRO-le (Baltic Appeal to the United Nations) loodi 1966 New Yorgis ühiselt Balti riikide noorte pagulaste poolt, see andis külma sõja aastail suure panuse selleks, et ÜRO-s arutataks inimõiguste rikkumisi Balti riikides. Noored tutvustasid ja levitasid anastatud Balti riikide 45 kodaniku pöördumist 1970-ndate lõpus, korraldades istumisstreigi New York Times'i peakontori ees tänaval. Selle pikaaegse poliitilise lobitöö mõjul hakkas Lääne maailm pikapeale pöörama rohkem tähelepanu Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Balti rahvastele, mis oli tähtsaks eelduseks meie taasiseseisvumise tunnustamisele 1991.

„Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ teabeseminar ja dokumentaal-lavastus käsitlevad tähtsaid ja traagilisi sündmusi 1944, mis puudutavad kogu eesti rahvast.

Ürituse otseülekanne on 24.septembril kell 17.30. www.facebook.com/suurpogenemine1944

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu suurpõgenemise toimkond
22. september 2020

Lisainformatsioon:
Iivi Zajedova, ÜEKN abiesimees ja suurpõgenemise toimkonna juht iivi.zajedova@gmail.com
Mob. + 372 55601967


Loe edasi