Selleks, et saaks profihokiliiga NHL aasta lõpuni viia, mängida vajalik arv mänge, on silmatorkavalt kinnitatud, kuidas Jupiterile lubatakse, mida härgadele mitte. Nimelt 1929. aastal avatud hotell on isoleermull – sõna, mida isegi hokiliiga tarvitab. Ilma mingi tagatiseta, et tervist kaitsta, elusid hoida. Ainult selleks, et nende mänguaasta hukka ei läheks on Torontosse isoleeritud ehk õigem ütelda lootuses isoleerida, tervenisti osa 11 NHLi meeskonna mängijad, treenerid, vajalik personal. Ainult selleks, et oleks ka tänavu Stanley karika võitja. Meelelahutus spordi jälgimise nimel on hiigeläri. Toob kasumeid tohutuid, mängijad miljonärid.
Kõik pole Royal Yorgis – osa neist on CNE näituseväljakul uues Hotel X’is. Kuna seal on ka võimalik propaganda nimel neid eraldi hoida. Sealt saab sportlasi turvaliselt, vältides linnakodanikke, bussiga viia Scotiabank spordihalli, kus toimub mitu mängu päevas. Teised, ülejäänud 11 meeskonda läänepoolsest Kanadast ja USAst on Edmontonis, kus toimuvat ka finaal. Plaanikohaselt. Teadagi, lihtsurelik neid teha ei tohi.
Kuidas saavad aga pulbitsevast Toronto südalinnast sportlased hotellist jääle? Ettenägelikud arhitektid ehitasid Royal Yorki kavandades ka tunneli Front Street’i alla, riigi suurimasse vaksalisse Union Stationisse. Sealt juba saab PATH süsteemiga sihtkohta. Mis aga vajab teiste inimeste eemaldamist sellest. Teisisõnu on astutud erakordseid samme selleks, et miljonärid saaksid üksteist müksata. Ja all-linnas elav töötaja kannatab, peab valima teise raja. Kuid voonakesed loodetavasti lepivad sellega.
Aga jääl – mine ja kas või sülita, nagu hokimängijad teevad tihti, kas pingilt lirtsti või kakeldes, piiskadega teisele näkku. Istu kõrvuti semuga, mida meie ei tohi.
Hämmastav, mida tehakse eliidi huvides. Muidugi, fanaatikud rõõmustavad – lõpuks on midagi ka teles vaadata peale halbade uudiste. Kuid keegi ei saa ennustada, mida spordis olev lähikontakt toob. Toronto koondise paremaid mängijaid Auston Matthews on koroonaviirust põdenud. Keegi aga ei tea, kas ta ei anna seda siiski, pärast karantiinis olekut, edasi. Kuid jääl ta on, ei tea keegi, kuidas ta teistega hotellis hiljem semmib. See on kaitsemull? Andke andeks, prioriteedid on valed, kui määrab elu the almighty dollar.
Tõnu Naelapea, Toronto