Telli Menüü

Kanada päevik – Kõheledes

Mõni meist hindab eriti kirjasõna. Ei sotsiaalmeedia, internet ega televiisor tõmba. Ka kino, kuna elu on pahatihti jubagi selline. Lugemine lubab, kui meelelahutuseks, siitsinasest inetust maailmast pääseda; kui enese harimiseks, siis on üllatavalt palju head ja kasulikku leida just raamatust.

 

Tänavuste lektüüride hulgast tuleks esile tõsta kevadel ilmunud Bill McKibbeni teost Falter: Has the Human Game Begun to Play itself Out?. Hinnates väga Toronto head raamatukogusüsteemi, oli sooviks varem seda raamatut lugeda, aga ootejärjekord oli pikk. Kuid korralik eestlane suutis raha kokku hoida, olla kannatlik ning oktoobris saigi pihku väärtuslikke mõtteid.

 

Vermontis elav õppejõud McKibben on ka viljakas ja oluline kirjanik. Juba 30 aasta eest nägi trükimusta ta esimene raamat, mis juhtis tähelepanu kasvuhoone-efektile, mida nüüd tunneme kui kliimamuutust. Sellest saadik on ta sulest 16 lisateost ilmunud. Ta on keskkonnakaitse-organisatsiooni 350.org asutajatest. Vaielda tuleb pisut hea teadlasega, kuna paljud pole veendunud, et meie imelik maailm kannatab ainult inimtegevuse tõttu. Skeptik tuletab meelde, et maakera on näinud juba viit täielikku elavate väljasuremist, seda kas vulkaanide tegevuse, meteooride või muude ootamatuste tõttu. Ehk polekski inimesi olemas ja dinosaurused valitseksid ikkagi, kui selgest taevast poleks tohutu põnts tulnud.

 

Ei saa vaielda vastu McKibbeni põhiteesile, et on ehk liiga hilja peatada kliima muutumise tagajärgi. Oluline on see, et just USA rikkurid on olnud kaikaks kodarates. Ja just need, keda raskem sallida. Poliitikud, interneti, arvutite miljardärid.

 

Süüdi on McKibbeni olulise raamatu järgi tahtevabaduse, täieliku tegevusvabaduse prohvetess Ayn Rand, libertarianismi suur kuju. Teismelistena, ajal kus ollakse väiksema teadmistepagasiga, uskudes pea kõike, lugesid paljud Randi raamatuid The Fountainhead ja Atlas shrugged, jäädes peaaegu uskuma, et sellisel poliitilisel kallakul on väärtust. Päris maailma sattudes, tööinimesena ja poliitiliselt valijana kadusid sellised mõtted loodetavasti peast.

 

Kuid mitte meie rikkuritel. McKibbeni sõnul on üllatavalt palju neist Randi jüngrid. Mitmel olevat kas üks või teine nimetatud Randi teostest öölaual või nad on mitu korda neid lugenud. Kokkuvõtlikult ja ehk dogmale – tõenduseta tõeks peetav õpetus – liialt palju tähelepanu esitades, soovivad Randi kooli kuuluvad võimalikult vähe riigi sekkumist nende tegevusse. Ning nii ongi.

 

Kanadas on teadagi Alberta bituumeni varud suureks sissetuleku allikaks. Niivõrd, et peaminister isegi riigistas kontroversiaalse Trans Mountain trassi, $10 miljardise hinnaga maksumaksjale, mis viiks ookeani äärde, bituumeni väljamaale saatmiseks. (Ja enne valimisi väitis, et tema on ainus, kes kliima muutuse vastu võitleb…) Fort MacMurray bituumeniprojekti taga olid vennad Kochid. Nimetatud ressurssi tarvitatakse muuhulgas katusesindlite valmistamises olulise komponendina. McKibben rõhutab teose alul just seda. Mida tumedam katus, seda enam päikesekiired mõjutavad kliimat. Küttes maja, suvel õhujahutust, elektrit rohkem nõudes. See vaid üks pisike tegur hetke muredes.

 

Kochid said tohutult rikkaks, miljardärid, kuid võitlevad muutuste vastu. Palju raha on inimesel ikka vaja? Hea näide on sellest, kuidas Tesla firma sõsarettevõte välja suretati Arizonas, USA päikeserohkeimas osariigis, kus aastas keskmiselt 299 pilvitut päeva. Tesla omaniku Elon Muski nõbu asutas sinna päikesepaneelide firma, et päikeseenergiat rakendada. Tasuta elekter, kliimamuutuse vastu võideldes. Ent Kochid nägid majanduslikku kaotust, nende domineeritud maagaasi- ja õlienergiale põhinevad elektrit pakkuvad firmad lihtsalt sõid Tesla ettevõtte välja. Selliseid näiteid on veelgi. Ning tsitaate raamatus rikkuritelt, et neid kliimamuutus ei mõjuta, kuna nad on selleks ajaks, kui siin maamunal elamine on tõesti ebameeldiv, ammu surnud.

 

Uskumatu! Kes on siis need mehed? Tuleb alustada poliitiku, rikka mehega, USA presidendi Donald Trumpiga, kes on The Fountainheadi kirjeldanud kui oma lemmikraamatut. Siis maailma rikkaim mees, Amazoni asutaja Jeff Bezos. (Vaieldavalt on Venemaa president kleptokraat Vladimir Putin isegi rikkam, aga Läänes puuduvad kinnitatavad faktid.) PayPal’i asutaja Peter Thiel. Facebooki Mark Zuckerberg, kelle roll Trumpi valimises oli suur. Ta on ka tehisintelligentsi (AI) suuremaid toetajaid, ohuks mitmeti mõtlevale ja reageerivale inimkonnale. Uber autosõidu asutaja Travis Kalanickul oli oma Twitteri kontol The Fountainheadi kaanepilt kui avatar. Apple’i kaasasutaja Steve Wozniak on avalikult tunnistanud, et Atlas Shrugged on olnud talle oluliseks elujuhiseks. Isegi Elon Musk, keda ülal mainitud kui alternatiivse energia toetaja, kliimamuutust vähendamaks, leiab, et Rand esitab väärtuslikke arvamusi.

 

Ning nimekiri on pikemgi, poliitikud nagu Paul Ryan, ainult endine Esindajatekoja spiiker ja aastal 2012 Mitt Romney valik viitsepresidendiks kandideerida, nõustub. Romney, samuti ülijõukas, kaotas valimised Barack Obamale, kes tunnistas, et teismelisena avaldas talle Rand parajat mõju.

 

Huvitavalt on just Eestis, mitte ainult sel aastal, eriti toimunud, internetis muidugi, äge vaidlus kliimamuutuse üle ja inimtegevuse rollist selles. Nii poolt kui vastu. Annaks viimase kohta vaid ühe näite. Postimehes ilmus juba 21. detsembril 2009. aastal, tollal juba kümme aastat kliimat uurinud Tartu observatooriumi teaduri Olavi Kärneri arvamus, väites, et inimtegevuse nö hukutav mõju kliimale on puhas poliitiline propaganda. Soovitaks seda võrgust otsida ja lugeda.

 

Tunnistama peab, et keskkondlik, kliima mure eksisteerib. Pole aga tähenärimine, kui küsida, miks maakera soojeneb. Kui poliitiliselt kiresid leeki lüüakse, paanikasse minnakse, vaatamata faktidele ja ajaloolistele tõikadele, positiivseid samme astumata, tahtevabaduse jüngrite, rikkurite tiibu mitte kärpides, on inimkonna tulevik tõesti tume ja selgelt ohus.

 

 

Tõnu Naelapea, Toronto

 

Loe edasi