Saali sisenedes said kohe aru, et midagi erilist on toimumas, sest Estonia teatri orkester oli lavaaugust üles lavale tõstetud. On ju peaaegu kõik orkestrandid lõpetanud eesti muusikute alma materi ja mõned neist end ka välismaal täiendanud. Peadirigent Arvo Volmeri juhatusel kõlas alustuseks avamäng Beethoveni ooperile „Fidelio“, mis sai publikult marulise aplausi. Siis tuli lavale Estonia teatri väärikas koor ning ooperiaariad hakkasidki kõlama. Tuntud solistide kõrval astus üles noor andekas põlvkond värskeid estoonlasi – Karis Trass (metsosopran), Raiko Raalik (bass), Reigo Tamm (tenor), Taavi Tampuu (bariton) ning orkestrisolistid Ingely Laiv (oboe) ja Maria Goršenina (viiul).
Paremat kingitust meie Muusikaakadeemia juubeliks poleks estoonlased teha saanudki. Meie oma muusikalise kõrgkooli seinte vahelt on võrsunud suurepärased lauljad, kes oma esimesed lavakogemusedki just sellest koolist saanud – ooperistuudio etendused on tavaliselt publikule avatud. Juubelduste avapauk Estonias oli igati põhjendatud, sest meie muusikalise kõrgkooli rajajaks oli Estonia Selts ja avaaktus-kontsertki toimus just Estonia Seltsi majas – 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis. Eesti riik kinkis EMTA 100. a juubeliks koolile kontserdisaali, mille avakontsert toimub kooli sünnipäeval 28. septembril.
Eestikeelse ülikooli ja Muusikaakadeemia saja-aasta juubelid on natuke laulupidude 150. a juubeli suurejoonelise tähistamise varju jäänud. Ometi on needki juubelid meie väikesele rahvusriigile üliolulised tähised. Esimesele laulupeole laule kirjutanud Kunileid oli veel Cimze Seminari kasvandik. Esimesed kõrgharidusega heliloojad õppisid juba Peterburi konservatooriumis. Kui Eestisse loodi 1919. a muusikakõrgkool (algse nimetusega Kõrgem Muusikakool), siis tulid siia õpetama Peterburi konservatooriumi lõpetanud muusikud, osa neist olid Peterburis jõudnud lausa professori staatuseni. Nii oli meie muusikakõrgkooli latt kohe algusest peale kõrgele tõstetud ja esimene lend muusikuid hakkas 1925. aastast hoogsalt meie muusikaelu kujundama. Juubelilaulupeo aastal on tore meenutada, et konservatooriumi esimeseks rektoriks oli helilooja Mihkel Lüdig, kelle laulu „Koit“ esitatakse laulupeol isegi enne meie hümni ja selle laulu viimaste taktide ajal süüdatakse laulupeotuli.
Minule meenuvad Tallinna Konservatooriumi (praeguse nimetusega Eesti Muusikaakadeemia) 70. a juubelile pühendatud pidustused Torontos aastal 1989. Eestist kutsuti külaliseks Tallinna konservatooriumi professor Leo Normet, kes pidas meie muusikakõrgkooli ajaloost ettekande Toronto ülikoolis. Konverentsi avas Toronto ülikooli eesti õppetooli professor Tönu Parming, sõnavõttude-kommentaaridega esinesid dirigendid Roman Toi ja Tõnu Kalam. Convocation Hallis toimus 6. mail orkestri Lyra Borealis kontsert, mida dirigeerisid vaheldumisi Tõnu Kalam ja Viljar Weimann. Kogu ürituse hingeks oli Lyra Borealise direktor Andrus Voitk, kes erialalt oli hoopis arst. Tema poeg mängis orkestris tšellot ja tegi hiljem suurepärase karjääri Euroopa orkestrites. Meid kodueestlasi hämmastas, kui kõrgel tasemel Torontos juubeldati ja kui me läbi „raudse eesriide“ tagasi kodumaale jõudsime, siis kirjutasime sellest lehtedes ja tegime raadiosaateid. Järgmisel aastal külastas Eestit kunagine operetiprimadonna Riina Reinik, kellega olime Torontos intervjuusid teinud. Läksin talle sadamasse Helsingi laevale vastu koos Aktuaalse Kaamera võttegrupiga. Reporter Mati Talvikule hüüdis Riina kohe intervjuu alguses „Elagu vaba Eesti!“. See saatelõik läks samal õhtul eetrisse ja tekitas niisuguse keeristormi, millest praegu on raske aru saadagi. Olid ju nõukogude tankid veel kohal ja vaba Eesti oli ikka veel vaid ilus unistus. Pärast AK uudistesaadet ei saanud Riina Reinik enam kusagil incognito ringi jalutada. Talle kingiti tänaval lilli ja talle tundmatud inimesed meenutasid ta sõjaeelseid operetirolle. Riina oli pisarateni liigutatud, et teda Eestis ikka veel mäletatakse. Kui mõne aja pärast saabus Torontost Riina surmateade, siis leinas teda kogu eesti rahvas. Need augustiputši-eelsed aastad olid ikka tõesti üliemotsionaalsed aastad!
Sirje Vihma-Normet, Tallinn
