Euroopa Liidu püüe seista hea Euroopa keelelise mitmekeelsuse eest eeldab mõistagi väga ulatuslikku tõlketegevust. Nii töötabki Euroopa Liidu asutuste tõlketeenistustes ligikaudu 150 eesti tõlkijat, kelle silme ja käe alt käivad läbi kõik Euroopa Liidu ametlikud dokumendid, kodanike pöördumised ja paljud muud tekstid.
Nii et eesti keelt kasutatakse rahvusvahelises suhtluses ja seda vägagi suures ulatuses ning ka enneolematutes seostes. Eesti keelt võibki täie õigusega nimetada rahvusvaheliseks rahvuskeeleks. Aga millal sai eesti rahvuskeel rahvusvaheliseks? Ja kuidas see toimus? Oma tänase sõnavõtuga ma ammendavat vastust anda ei saa, sest see teema on veel lähemalt uurimata. Küll aga tahan tõsta esile ja lühidalt kirjeldada eesti keele rahvusvahelistamise üht teist külge, nimelt seda, kuidas on viidud eesti keele oskus välismaalasteni, see tähendab Eesti piiridest kaugemale. Just sellega algas eesti keele muutumine rahvusvahelisesks keeleks.
(Pikemalt 5. juuli EE paberlehest)
Prof. Raimo Raag