Meie tegime tütrega nõnda, et lõime minu nutitelefonis lahti võrgulehe www.nurmenukk.ee ja alustasime vaatlust. Sisestasime oma täpse asukoha kaardil ja siis hakkasime õie tüüpe loendama. Ekraanil olid mõlemad õietüübid, nende all pluss ning miinus märgid. Vaja oli uurida 100 erineva taime õit. Olime niidu peal tütrega kahekesi ja tema hüüdis: „Mitu!“ (paljude tolmukatega S-tüüp) või „Üks!“, mis tähistas ühte emakakaela täpina. Mina samal ajal toksisin sisse oma leide. Tekkis hasart, milline n-ö võidab. Lõpuks oli meie maakodu tagusel väljal Kirde-Saaremaal leitud-loendatud täpselt 50 kumbagi õietüüpi! Sisestasime ka oma andmed, k.a. meeskonna nimi ,,Kaasiku ELLukad“ ja laadisime üles fotod vaatluskohast. Paluti märkida linnukesega (checkmark) kasti, juhul kui see on su esimene loodusvaatlus. Igavesti uhke tunne oli, et nii „väike“ ja tavaline asi nagu meie maalapp ja nurmenukk ja me ise olime järsku osa suurest Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli projektist.
Eestis oli 30. maiks tehtud 1593 vaatlust, vaadeldud 201 280 õit ja saadetud 3212 pilti.
P.S. Kirjelduste põhjal võib oletada, et tegu on isas- versus emasõitega, kuid nii see ei ole. S-tüübil (short) on emakas madalal õie põhjas isastolmukate all. „Nurmenuku viljastamine on edukas vaid siis, kui õietolm satub ühelt õietüübilt teisele — S-tüüp saab L-tüüpi viljastada ja vastupidi — tüübisiseselt viljastamist reeglina ei toimu. Sellepärast on erinevat tüüpi õitega taimede olemasolu oluline,“ ütleb ökoloog Aavik.
Riina Kindlam,Karja kihelkond
