Peretütre Tuuli toa seinal, joonistuse kõrval on nimekiri, mis siinkohal ära toodud autori loal. Kirjapilt muutmata kujul:
„Miks on EESTI parem kui Belgia! 1. Eestis olid sõbrad! 2. Sain aru mis räägiti! 3. Oli parem kool. 4. Oli HEA tantsutrenn!!!! 5. Teatsin kuss nt linnas olen, kus asub raamatukogu! 6. Oskasin lugeda poes asjade silte! 7. Olid Eesti keelsed raamatud! 8. Koolis olid lihtsamad ülesanded! 9. Eestis ma ei pidanud teise maailma otsa minema, et sõbrale külla saada! 10. Koolis ei olnud üle tuhande lapse! 11. Seal olid paremad shopping keskused! 12. Seal võisid käia ükskõik kui vanalt ringi!“
Sellised on siis ühe noore neiu tunded ja mõtted. Aga rõõm on teatada, et lastele uus kool ja linn ikkagi väga meeldivad ka, sest pere on koos, koergi kaasas ning pereisagi on saanud tööd Eesti esindajana võõrsil. Seiklused jätkuvad, ent kindlustunnet annab teadmine, et päris kodu ootab; antud juhul Kohilas.
Riina Kindlam, Brüsseli äärelinnas Grimbergenis
