Piret Kriivani ettekande pealkirjaks oli „Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksiarvamustest”. (Kõnelejaid oli kokku kuus, kuid ma suutsin vaid esikolmikut kuulama jääda.) Kadakasakslus, pajuvenelane… Jüri Kuuskemaa pakkus sealsamas lisaks nimetaja võsajänki. Piretis (ja mitte ainult temas) tekitab tuska uue kaubanduskeskuse nimi T1 Mall of Tallinn ja Tallinna Tehnikaülikooli „rahvusvaheliseks suhtluseks” loodud ja laia kasutusse paisatud lühend TalTech, mida kahjuks juba kasutatakse ohtralt (mugavusest või kadaklusest?) ka eestikeelsetes tekstides. Ometi on kooli nimi endiselt ja auväärselt Tallinna Tehnikaülikool. Kohalik mänguasjapood „WePlay!” põhjendab nimevalikut ka rahvusvaheliseks pürgimise sooviga. (Sama tuntuks kui nimi Arvo Pärt.) Alaväärsuseks peetu võib vahel hoopis üleväärsus olla – kas arvame, et turistid on kõik ajukääbikud ja ei mõistaks sõnu kohvi ja kohvik?
Olukorda on õnneks märganud ka noored, kelle arvutid läägavad (to lag) ja kiiduväärt asjad väärivad kirjeldussõna pro (pika o-ga, sõnast PROfesionaalne). Tartu Jaan Poska kooli õpilased tegid ülevõlli pilkevideo võõrsõnade kasutusest ja kutsusid teisi noori pigem oma sõnu eelistama (#omasõna2019).
Mina õppisin emakeelepäeval väga konkreetseid asju. Tegin e-etteütluses 7 viga. Igal aastal on mul umbes sama palju pisivigu, mille kaudu õpin. Aju pidavat rohkem energiat kulutama unustamisele kui mäletamisele, nii et jään lootma energiasäästlikkusele (laiskusele). Selgus, et ma ei oskagi kirjutada väliseesti. Vaat, sulle! Kirjapilt võib olla väliseesti või Välis-Eesti. Mina kirjutasin välis-Eesti. Olen vist elanud kivi all, aga alles täna sain teada, mis on hashtag (#) – TEEMAVIIDE. Lõpetaksin kõneleja poolt väljatoodud lasteajakirja „Täheke” uudissõnade loomise võistlusel hiilanud näidetega, mida väga üritan kasutusele võtta: sotsiaalmeedia asemele lühend SOME (nagu KUMU ja VEMU), influencer – SUUNAMUDIJA, catering – EINERING ja emoticon (need e-postides ja nutitelefonide sõnumite kaudu saadetavad emotsioone väljendavad näod) – TUJUKUJU.
Kasutan ka juhust tuletada kaasmaalastele meelde, et kõik, kogu maailm, ei pea tingimata igast sinu sõnumist ja „SO-MEs” postitatust aru saama. Neil, kes sisust tõeliselt huvitunud, on võimalus vajutada sõnale „translate”. Olen Instagramis täheldanud, et kogu maailmale ehk inglise keelt kõnelevale enamusele ei mõtle postitusi jagades ei enamus prantlasi ega norrakaid. Nad suhtlevad eelkõige OMA inimestega iseendale kõige loomulikumas oma keeles. Olgem siis kõik natuke isekamad ehk omanabasemad. Tõlkeroboteid on kõikjal, eesti keele kõnelejad toetagu teineteist ja seega iseendid. Jõudu selleks meile kõigile!
Riina Kindlam, Tallinn
