Estdocs on alguse saanud eesti kirjaniku Olev Remsu ideest. Festivali esimese peakoordinaatori Maimu Mölderi panus on läbinud nagu punane niit kõiki neid arenemise ja küpsekssaamise aastaid. Filmide vahendamist ja ettevõtmise arendamist juhatas paar aastat kadunud Aarne Vahtra. Koos Vaado Sarapuu, Tauno Mölderi (ühtlasi lühifilmide eestvedaja) abiga kogus estdocs piisavalt hoogu dokumentaalfilmide esitamisest, et ta kujunes Ellen Valteri pikaajalisel juhtimisel suurt tähelepanu pälvinud eesti kultuuri tutvustajaks mitte ainult eesti, vaid ka laiemas ühiskonnas. Viimastel aastatel Kristi Sau Doughty osaval ja kogemusrikkal korraldamisel on estdocs-i juured tugevnenud ja kinnistunud meie kogukonna esmajärguliseks institutsiooniks.
Estdocs on oluline kultuurisild kodumaaga. Aga samaaegselt eeskujulik Eestit ja eestlasi esindav ‘vaimne diplomaat' välismaa ekraanil. Eestlase kaamerasilm oskab oma vaatevinklist selliselt tabada asju võõrsil, mis välismaalasele pakub värsket arusaamist. Eesti dokfilmid ei naudi suuri eelarveid ja tegijad on seetõttu sunnitud oma tööle juurde tooma neid külgetõmbavaid täiustusi, mis asendavad kulukaid filmitootmise elemente.
See võibki olla eesti dokumentaalfilmide võlu – oskus teha argipäeva säravaks ja huvitavaks, muuta inimelu keerulisi aspekte arusaadavaks, noppida tõetera võltsilmingust ja üldiselt pühitseda seda, mida eestlased peavad kalliks ja tähtsaks. Ning jäädvustada kõik selliselt, et tulemus filmina toob kaasa sama jõuga nii eestlase kui ka muulase. Hea dokumentaalfilm on sama väärtusega oma missiooni täitmas võõrsil kui parim eesti kujutav kunst, muusika, kirjandus, küberinnovatsioon jne.
Estdocs-i püsivus olenes nii esialgsest vaprast algatusest kui pidevast hoolitsemisest. Enamus inimesi saab isegi alateadlikult aru, kui kiitus on võlts. Meie kõrge hinnang ja rahuldus estdocs-i kestvuse üle on ehtne. Olete suurepäraselt hakkama saanud. Sügav kummardus kõigile estdocslastele!
Laas Leivat, Toronto
FOTOGALERIID
