Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) palvel osalesid mälestusjumalateenistusel EELK peapiiskop Urmas Viilma, EKN president ja EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder, EAÕK preester Justinus (Kiviloo), Jaani kiriku abiõpetaja Eve Kruus. Peapiiskop Urmas Viilma mälestuspalve oli eriliselt südamesse minev.
Enne teenistuse algust lõi vajaliku atmosfääri tuntud kitarrist Tiit Peterson. Palvuste (mälestuspalvuse ajal toimus küünalde süütamine), pühakirja lugemise ja jutluse vahel kõlasid organist Tiia Tenno ja kõigile tuntud soprani Pille Lille esituses „Kui mu tee mind kodunt viib“, „Säravaim täht“, „Õnnista, Looja Vaim“, „Ärkamise aeg“, „Laul Põhjamaast“ ja „Hoia, Jumal, Eestit“. Sõna võttis ÜEKNi esindaja Iivi Zajedova ja oma mälestusi põgenemisest rääkis Ilvi Jõe-Cannon.
Esmakordselt meenutati ja mälestati tänavu 1944 a. suurpõgenemise mälestuspäeva nii Eesti kui ka väliseesti kogudustes ja kogukondades üle maailma ajavahemikul 15.–23. septembrini, mil ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik korraldas oma palvuse.
ÜEKNi toetusüritusena toimus Eestis ka 18. septembril okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu vestlusõhtu ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist“. Oma põgenemist Eestist meenutasid Ilvi Jõe-Cannon ja Lehti Merilo. Sissejuhatuse tegi okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu näituste juht Sander Jürisson ja õhtu võttis kokku ürituse algataja Iivi Zajedova. Esinesid Estonian Folks International ja Tallinna Liivalossi Lasteaia lapsed. Näidati Londoni Eesti Seltsi videot auliikmetest Londonis, kes olid samuti põgenenud suurpõgenemise ajal. Lisaks sai tutvuda näitusega „Eesti rahva riided Londonis“, mis tutvustas eesti kultuuri hoidmist ajal, kui Eesti oli okupeeritud. Näitus on Estonian Folks ja Londoni Eesti Seltsi ühistöö EV100 kingituse raames. Õhtu oli emotsionaalne ning õdus. Toetusürituse korraldasid Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liikmed Iivi Zajedova ja Evelin Siilak, kaasa aitas okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.
ÜEKNi lootus on, et 1944.a suurpõgenemise meenutamine muutuks iga-aastaseks tavaks nii Eestis kui mujal, kus elab eestlasi. Selleks, et mäletada 1944. aasta põgenemise kannatusi, aga samuti tunnustada pagulaseestlaste märkimisväärset panust Eesti riigi õigusliku järjepidevuse säilimisse ja taasiseseisvumisse, on vaja lisada meie rahvuslikku kalendrisse eraldi mälestuspäev.
Käesolev veebileht on Eesti Elu paberlehe tellijate toetatud, toeta sinagi ja telli leht juba täna🙂
FOTOD: Andy Billington (2018)
FOTOD: Iivi Zajedova (2018)
