Johannes Aaviku põnevat ideede päevikut lugedes meenus, kui värvikalt on Aaviku omas ajas täiesti unikaalset keeleuuendust iseloomustanud kirjanik Jaan Kross: „Aavik oli ju peaaegu et esimene mees maailmas üldse, kes sõnaloome merele purjetas – mitte väikeste uudiskaupade nimedeks, vaid vanade suurte abstraktsete mõistete nimetusteks uusi sõnu püüdma, ja kes julges sealjuures kaldad hoopis selja taha jätta ja taeva- ning inspiratsioonitähtede järgi orienteeruda.” (Helgi Vihma ja Karl Mihkla pühendusteos Johannes Aavikule „Üheksa aastakümmet”, 1971. a).
„IDEEPE” ilmus Johannes Aaviku Seltsi poolt väljaantavas raamatute-sarjas „Keeleuuenduse Kirjastik”. Kui Aaviku originaalteosed trükitakse „Keeleuuenduse Kirjastiku” A-sarjas, siis seltsi korraldatud konverentside ettekanded, uurimused ja arhiivimaterjalid avaldatakse B-sarjas. Seltsi 20. a juubeliks nägi B-sarjas trükivalgust „Artikleid ja arhivaale IV” (koost. Jaan Õispuu).
Johannes Aaviku ideede päevik kajastab tippintelligendi mõtteid ühiskonnast, haridusest ja haritusest, sotsiaalseist probleemidest, sõjast, eesti kultuurist. Eriti aga eesti keele arendamise vajalikkusest ning eesti keele ja kirjanduse õpetamisest Eesti koolides. See oleks nagu vaimne testament eesti rahvale. „IDEEPE” on vajalik allikmaterjal, mis annab võimaluse Eesti humanitaarteadlasile ja sotsioloogidele eesti mõtte- ja kultuuriloo uurimiseks. Aaviku ideede päevik on üks väheseid algallikaid eesti modernse kirjakeele loomise, arendamise ja keeleuuendusliikumise kohta. Sellele lisaks ka ühiskondliku ja teadusliku diskussiooni kohta oma aja kultuurikeskkonnas ja ühiskonnas üldisemalt. Johannes Aaviku raskesti loetava käekirjalise teksti kättesaadavaks tegemine võimaldab selle uusi ja üllatavaid rakendusi praegu väga aktuaalses rahvuslikus kasvatuses.
Aaviku elutöö vastu on jätkuvalt suur huvi. Virve Raagi ja Antoine Chalvini doktoritööde ning Helgi Vihma magistritöö kõrvale on ilmunud verivärske magistrikraadile vastav uurimus Tallinna Ülikoolis – Jüri Viikbergi juhendamisel valmis Jekaterina Mištšenkol teadustöö, mis käsitleb Aaviku Rootsi-perioodil loodud sõnade levikut. Virve Raagi uurimus „The Effects of Planned Change on Estonian Morphology” nägi trükivalgust Rootsis 1998 ja Antoine Chalvini doktoritöö ilmus raamatuna Prantsusmaal („Johannes Aavik et la renovation de la langue estonienne”, 2010).
Sirje Vihma-Normet