22. mail vallandus Eestis orkaaniga Sandy võrreldav skandaal, kui ajaleht Postimees avaldas Reformierakonna liikme Silver Meikari arvamusloo erakonna kahtlasest rahastamissüsteemist.
Asjaomased instantsid hakkasid kohe usinalt tegelema Meikari väidete uurimisega. Silvergate'i torm vallandus taas uue jõuga, kui Riigiprokuratuur väljastas 15. oktoobril kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kuriteos kahtlustatud Reformierakonna nelja liikme (sh justiitsminister Kristen Michali) vastu, kuna kuriteotunnuseid kinnitavad tõendid polnud piisavad süüdistuse esitamiseks. Toetuti Rooma õiguse põhimõttele in dubio pro reo, süütuse presumptsioonile ehk teisisõnu – kahtluse korral peab kohtuotsus olema süüdistatava poolt. Kriminaalasja aluseks olevas kahtlustuses oli antud juhul juhtivprokuröri sõnul üksainus otsene tõend – Meikari ütlus (väide). Ülejäänud tõendid polnud vettpidavad – kaudsed või tuletatud. Reformierakondlasest riigikohtu liige Rait Maruste õigustas Riigiprokuratuuri otsust juriidiliselt, leides, et see oli ainuvõimalik tee, kuna tõendite puudumisel langevad kahtlused ära (ÕL, 29.10.). Niisiis – JOKK ehk juriidiliselt on kõik korrektne! Seda lühendit kasutatakse käitumise, tehingu või otsuse kohta, mida võidakse küll seadusetähega õigustada, ent mille vastavus kodanike au- või õiglustundele on küsitav. 24. oktoobril edastati Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi allkirjaga dokument Silver Meikari väljaarvamise kohta erakonna ridadest, mida kolumnist Ahto Lobjakas võrdles Twitteris „avaliku südametunnistuse amputeerimisega”. Ajakirjanik Erki Bahovski meenutas samas, et juba Lenin võttis 1921. a vastu resolutsiooni partei ühtsuse kohta, millega dissidentidel parteis enam kohta polnud (ÄP, 24.20.). Skandaalile loodetakse ilmselt panna punkt Meikari vahendatud 115.000 kroonise annetuse ülekandmisega riigieelarvesse.
Õhtulehe 30. okt juhtkirjas leitakse, et kõnealune rahastamisskandaal kujutab endast üha süvenevat salastamismaaniat. Kui prokuratuur soovis Silvergate'i uurimise raames saada riigikogu keskkonnakomisjoni istungi salvestusi, keeldus riigikogu juhatus neid esitamast, ehkki riigi tellitud materjalid ja dokumendid peavad seaduse kohaselt olema avalikud. Õhtulehes arvatakse, et seesugune salatsemine võib jätta Eesti piinlikku üksindusse, sest mujal maailmas jääb aina vähemaks infot, mida kõrgemad riigiteenistujad privaatseks võivad pidada.
Nii jääbki õhku rippuma küsimus, kas Reformierakond pole siiski ebaseaduslikul viisil rahaga sahkerdanud. Alles lõpliku tõe selgumine võiks nn Silvergate'i orkaani vaigistada, siis saaks ka tormikahjustuste likvideerimise juurde asuda, nagu seda juba Sandy puhul tehakse.
Elle Puusaag