Telli Menüü

Eesti küla Ghanas – Eesti sammud abisaajast abiandjaks


Lääne-Aafrika riigi Ghana vaeses põhjaosas on väike Kongo küla, kus koolilapsed oskavad mõned sõnad eesti keelt ja teavad, mis tähendus on Eesti lipu sini-must-valgel. Selles väikses kõrbestumise all kannatavas külas on kohal käinud kaks Riigikogu liiget, 20 eestlasest vabatahtlikku õpetajat, disainerit ja medõde. Kohalikud naised kogunevad Eesti välisministeeriumi toel ehitatud keskustesse punuma korve ning valmistama sheavõid, mille müüki aitavad korraldada Eesti ettevõtjad.

Suhted selle kauge külakogukonnaga on aidanud luua Eesti vanima ja suurima arengukoostööga tegeleva mittetulundusühingu Mondo. Ühing alustas oma tegevust 10 aastat tagasi just Ghanas. Tänaseks töötab Mondo lisaks Ghanale ka Keenias, Ugandas, Afganistanis ja Myanmaris - eesmärgiks laste hariduse ja naiste ettevõtluse toetamine nii, et inimesed saaksid ise paremini oma eluga hakkama. Samal eesmärgil saavad Süüria pagulased toetust Liibanonis, Türgis ja Jordaanias ning sisepagulased ja Luganski kriisipiirkonna elanikud Ukrainas. Eestis tegeletakse haridustegevusega - Eesti koolid teevad näiteks hetkel ühiseid loodusprojekte Ghana koolidega. Uuritakse teemat, vahetatakse tulemusi, vahel räägitakse omavahel Skype'i teel. Tegevusi aitavad läbi viia Eesti vabatahtlikud ja õpetajad.

Isegi kui Eesti toetus on kogukonnas rahaliselt väike, on ta arendanud kohalikest koolihariduseta naistest käsitöölised ja väikeettevõtjad, kes suudavad oma peret ülal pidada.

Eestlaste tegevus Ghanas on üks näide Eesti praegusest arengukoostööst (development cooperation). Välispoliitiliselt on arenguabi andmine kohustus, mille Eesti on endale võtnud ÜRO (UN) ja Euroopa Liidu liikmena. Ametlikult hakkaski Eesti pakkuma abi teistele riikidele enne Euroopa Liidu liikmeks astumist. Enam-vähem üleöö sai Eesti abisaajast abiandjaks. Suurem osa Eesti arenguabist, mis moodustab hetkel u. 0,15% SKTst (GDP), läheb siiski endistele Nõukogude Liidu riikidele nagu Ukraina, Moldova, Gruusia ja erinevad Kesk-Aasia riigid, kellele jagatakse üleminekukogemusi. Eesti välisministeerium püüab jõudumööda tegeleda ka vähem arenenud riikidega Aafrikas ja Aasias. Laiem haare tuleb kasuks eriti praegu, kui Eesti taotleb ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme staatust aastaks 2020-2021 ja selleks on sõpru vaja ka kaugemalt.

Eesti tavainimestele on arengukoostöö saanud aastate jooksul harjumuspärasemaks. Eks leidub veel inimesi, kes arvavad, et Eesti on liiga vaene, et teisi abistada – aga iga aastaga on neid vähem. Inimesed reisivad palju ka eksootilisemates piirkondades ning tunnevad üha rohkem huvi selle vastu, mis maailmas toimub. Kui võrrelda Eesti situatsiooni mitte ainult Soomega, vaid ka vaesemate riikidega, on kerge aru saada, et isegi kui Eesti pole veel jõudnud viie rikkaima Euroopa riigi hulka, on ta siiski leidnud oma koha maailma jõukate klubis. Üha rohkem eestlasi on nõus ka annetama ja näiteks toetama arengumaade laste haridust oma rahakotist.

Kolmapäeval, 21. märtsil kell 18 vaatame Tartu College’is Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) dokumentaalfilmi „Eesti küla Ghanas“, mis tutvustab väikse Kongo küla probleeme ja eestlaste vastuseid külainimeste väljakutsetele. Kohapeal on võimalik tutvuda eestlaste poolt toetatud naiste sheavõi ja korvipunujate ühistu toodetega. Kongo küla korvipunujate korvide värve ja mudeleid on aidanud Euroopa ja Ameerika turu jaoks kujundada Eesti disainerid, kes on käinud vabatahtlikuna kohal naiste toodete kvaliteeti arendamas. Nüüdseks on küla paarist korvipunumisoskusega naisest saanud ühistu, milles on ligi 30 oskuslikku punujat. Sheavõi ühistu annab jälle tööd enam kui 300 kohalikule naisele. Rahaline sissetulek annab naistele mitte ainult ressursi paremini hoolitseda enda ja laste tervise ja hariduse eest, vaid ka parema positsiooni peres ja kogukonnas. Mondo moto ongi Onu-Volgi värsiaabitsa M-tähega luuletus, mille autoriks on Eesti multitalent Peeter Volkonski: „Maailm muutub, kui me teda puutume ja me ise muutume, kui maailm meisse puutub.“

Johanna Helin
MTÜ Mondo asutajaliige, kes kolis hiljuti abikaasa Andres Kasekampi ning laste Kaisa ja Joonaga Torontosse. Plaanis on siin rajada sotsiaalne ettevõte, mis turustab Ghana korve ja sheavõid.

 

Kohal on käinud arengukoostööga tutvumas erinevad Eesti poliitikud. Pildil Henn Põlluaas (EKRE Riigikogu liige) proovimas oma korvipunumisoskuseid. Peaminister Ratas külastas ka mullu Ghanat ja sai naistelt kingiks talle spetsiaalselt punutud sini-must-valge korvi.

Üle 300 eestlase toetab Ghana, Keenia, Myanmari laste haridust MTÜ Mondo kaudu. 50 EURise aastatoetuse eest saab laps kõik koolis vajalikud asjad ning Eesti toetaja lapse pildi ja kirja. Pildil loo autor Johanna Helin oma toetuslapse Mercyga, kes on 10-aastane tubli õpilane. Mercy elab oma vanaemaga, kuna ta mõlemad vanemad on surnud.

Mitmed Eesti õpetajad ja medõed on arendanud oma silmaringi ja oskusi tehes 3-4 kuud vabatahtlikku tööd Aafrikas või Aasias. Pildil ämmaemand Evelin Põldsaar, kes töötas Ghanas vabatahtlikuna 3 kuud aastal 2015 ning aitas mh maailmale tuua mitu beebit.

 

Loe edasi