Samas märkan, et meie kogukond on kahanemas. Üritustel on tublisti vähem rahvast kui varem, organisatsioonide liikmeskond on vähenenud (nt gaidide ja skautide neli lippkonda on koondatud kaheks). On ka gruppe, mis on nüüdseks tegevuse üldse lõpetanud.
Olen ka tähele pannud, et aktiivsemad noored on aja jooksul haihtunud loomulikel põhjustel, sulandunud Kanada ühiskonda. Mõned on leidnud tee tagasi, kuid paljud ei ole. Need ‘mõned’ on vähemuses võrreldes ‘paljudega’.
Minu otsus toetada Eesti Keskust tuleneb sellest, et vaatan tuleviku poole reaalselt, positiivselt ja progresiivselt. Soovin, et tulevastel põlvkondadel oleks samad võimalused ja elamused turvalises ning kindlas ehituses. Soovin, et nendel noortel tekiksid omad mälestused, millele nüüd aluse paneme.
Otsustan nõnda mitte enda pärast vaid tuleviku heaks! Jään alati minevikule tänulikuks ja võtan mütsi maha selle eest, mis oli!
Katrin Kütti-Otsa, Toronto
