Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tänapäev, 2016.
Juri Lotman (1922–1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Käesolev kogumik sisaldab Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast, andes ettekujutuse semiootilisest lähenemisest ruumile, kujutavale ja filmikunstile, kirjandusele ja teatrile ning kultuurile tervikuna. Ühtlasi pakub kogumik ülevaadet semiootikateooria arengust ja tähendusest 20. sajandi humanitaarias.
Jõerüüt, Jaak. On nagu on. Ajakirjade Kirjastus, 2017.
Kõik inimesed peavad päevikut, ainult et selle päeviku nimi on mälu. Mälupäevik on ammendamatu, seda olen kas või selle raamatu küsimustele vastates kogenud. Mõni mälupilt, mis tundus alati olevat hetkega kättesaadav, mis alati tundus viivat mind hetkega mitmekümne aasta taha, minevikku, mis tunnetuslikult paistab juba sajandite kaugusel, see mälupilt hakkas nüüd sellesse süvenedes, seda oma vaimusilmaga pingsalt puurides, laienema, teravnema, mustvalge pilt muutus iseenesest värviliseks ja tummfilmist sai iseenesest helifilm. Mälupäeviku formaat on salapärasem kui mistahes vanaemadeaegne kalligraafilise kirjaga täidetud sametkaantega kirjaplokk või uuema ajastu digifail.
Kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt avab oma lapsepõlve, suguvõsa, kooli- ja hipiaastate, kirjanikuks kujunemise, poliitikuks saamise ja suursaadikuna eri maades Eesti riigi esindamise tagamaid. Mis, miks ja kuidas juhtus ning peamine – mida ta ise seejuures tundis. Elu(loo)raamatule lisavad dokumentaalsust ajastuhõngulised dokumendid ja fotod.
Kiudsoo, Mauri. Viikingiaja aarded Eestist; Idateest, rauast ja hõbedast. Äripäev, 2016.
„See raamat on sulle, kui sind huvitab meie seni vähetuntud ajalugu. Kui tavaliselt alustatakse Eesti ajalugu Läti Henriku kroonikas toodud sündmustega, siis oktoobri lõpus Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubilt ilmuvas teoses „Viikingiaja aarded Eestist” heidab arheoloog Mauri Kiudsoo arvukatele uutele leidudele tuginedes pilgu märksa varasemale perioodile Eesti ajaloos, nimelt viikingiajale.
Raamat esitab uudseid fakte ja teeb põnevaid järeldusi. Paar sajandit enne muistset vabadusvõitlust lõid mitu Eesti piirkonda majanduslikult õitsele. Rikkus kogunes siia tänu kaubateedele, mis ühendasid Skandinaaviat Kiievi ja Konstantinoopoliga ning kulgesid mööda Eesti rannikut ja jõgesid. Peale kaupade vahendamise eksportisid muistsed eestlased selle turustuskanali abil Euroopasse tuhandeid tonne soomaagist valmistatud rauda, mille eest voolas siia vahetuskaubana hiiglasuuri hõbedakoguseid.
(järgneb)
