Telli Menüü

NAINE AUSTRAALIAS, KELLE SÜDA EESTIS – Dr Mai Maddisson (75)


Tänane maailm on väga vastuoluline. Vahel, kui saame kasutada kaasaegseid sidevahendeid, tundub see nii pisike, aga samas peame tunnistama, et maailm on inimlapse jaoks ikkagi väga suur.
Dr Mai Maddisson oma ateljees. Foto: P. Järvelaid

Dr Mai Maddisoniga seob meid abikaasa Mariga pikem sõprus. Möödunud aastal oli meil suurepärane võimalus võtta ette Austraalias ühine autoreis Melbourne'ist Brisbane' ini. See oli meile õpetlikuks ajalootunniks Teise maailmasõja ajaloost. Mai Maddissoniga käisime Canberras, minu arvates maailma ühes paremas I ja II maailmasõja ning järgnevate väiksemate sõdade memoriaalis. Sealt sain endale kingiks moonidega lipsu, mida oluliste sündmuste ajal kannan. Punane moon on saanud ingliskeelses maailmas sõjas langenute ja kannatada saanute mälestuse sümboliks.

Sel aastal juhtus nii, et dr Mai Maddissoni ümmargusel sünnipäeval olime hoopis Poolas, kus oli võimalus külastada Euroopa suurimat ja moodsaimat II maailmasõja ajaloole pühendatud muuseumi, mis kolm kuud tagasi avati Gdanskis (Danzig). Teise maailmasõja ajaloomuuseum asub päris lähedal Westerplatte varustusladudele, mille ründamist 1. augustil 1939 varahommikul loetaksegi üheks II maailmasõja alguse märgiks. Gdanskis asuvas sõjamuuseumis on moodsaim tehnoloogia, aga see on ka kontseptuaalselt omapärane. Esiteks on see tõesti Euroopa muuseum, kus kõike püütakse anda võrdluses erinevate Euroopa ja maailma piirkondadega, mida II maailmasõda nii või teisiti puudutas. Suure kontseptuaalse uuendusena ei ole selle muuseumi kangelasteks suured väejuhid, vaid tavaline sõdur ja eelkõige tavakodanik, kes pidi sõja raskuse enda õlgadele võtma.

Seistes Gdanskis muusemis, hakkas dr Mai Maddissoni ja ta sõprade viimaste aastate töö paistma hoopis uues valguses. Uus II maailmasõja ajaloo kontseptsioon vaatab ka rahvaste rändamise protsesside kasutamist sõjalistes huvides kui üht osa II maailmasõja suurte vastaste sõjalist strateegiat. See, kuidas osati II maailmasõja ajaks juba arvutada ja kindlasti teatud piires ära kasutada rahvaste rändamist kui omamoodi demograafilist relva. Inimrände teema on Gdanski muuseumis väga tugevalt esitatud, alustades Umsiedlungist, samuti on vaadatud küüditamisi ja ka lihtsalt sõja ja vägivalla eest oma kodudest põgenema aetud inimmasse.

Dr Mai Maddisson kuulub II maailmasõja ajal sündinud laste hulka.

(Pikemalt Eesti Elu 1. sept. paberlehes)

Peeter Järvelaid


Loe edasi