Eesti Vabariigi külge lahutamatult de jure kuuluv Petseri maakond on Vikipeedia andmeil praeguse Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud ja annekteeritud. Enamus meie poliitikuist valavad võltspisaraid Gruusia ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse pärast, aga sama mure kodus läheb neist vähestele korda.
Lääne-Petserimaa preestrid olid lahkesti nõus omaenda maakonna lippe õigeusu kommete kohaselt õnnistama, aga see ei läinud korda. Kuigi meie riigis on kirik lahutatud riigist ja riik kirikust, avaldas ilmalik võim survet ja õnnistamine tuli ära jätta. Kui ei, jääb kiriku katus parandamata või juhtub midagi muud halba. Patriarh on aga kaugel.
Pärast jumalateenistust suundusid kirikulised Pepleri tänavale Murtud Rukkilille mälestusmärgi juurde. Seal juhatas rahvarohket mälestusüritust mementolane Enn Tarto. Paljude lippude keskel lehvisid ka Petseri maakonna lipud. Sõna sain minagi ja ütlesin järgmist:
„Kallid siinolijad! Lubage teid tervitada Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel ja öelda mõned laused. Meile õpetati ajalugu ja öeldi, et Euroopas on ainus võitlev usund kalvinism. Täna ma ütlen teile, et Eestis ja Euroopas on ka võitlev luterlus! Täna tehti Tartu Pauluse kirikus ajalugu! Piiskop Joel Luhamets õnnistas Petserimaa lippe! Seda sündmust saavad petserimaalased igavesti tänama!
Meie tähistame siin vabal maal suurküüditamise päeva, aga seda sündmust ei saa tähistada kontrolljoone taga. Seda olukorda soovitakse põlistada nn. uue piirilepinguga. See leping ei muuda EV piire üksnes Petserimaal ja Eesti Ingerimaal, aga muutuvad ka Tartu maakonna piirid – vähenevad Peipsi kalurite kalaveed. Kõike seda korraldavad juhtivalt meie oma poliitikud, eirates EV põhiseadust ja karistusseadustikku.
Me elame demokraatlikus riigis ja kodanikuühiskonnas. See aga tähendab, et igaüks meist saab mõjutada meie riigi elu. Kui tulevad 2019. aastal Riigikogu valimised ja kui pole aset leidnud poliitikute meeleparandust, siis ei tasu tagasi valida neid 63 rahvaasemikku, kes 25. novembril 2015 hääletasid Eesti-Vene uue piirilepingu ratifitseerimise esimesel lugemisel selle poolt!”
Aldo Kals, ajaloolane
