Laevasõidu järgmisel päeval, 20. märtsil algas KLENK-IEP programm Enely Jäägeri juhitud joogatunniga. Enely on rahvusvaheliselt tunnustatud joogaterapeut, kes on õppinud Indias ning täiendanud oma teadmisi jooga valdkonnas erinevatel rahvusvahelistel seminaridel. Sellele järgnesid mitmed huviringid, kes koondusid KLENK-IEP registreerimislaua juures ja siis jagunesid väiksematesse gruppidesse oma huvialasid diskuteerima.
Lõunaajal toimus Akadeemiline lõuna, kuhu kogunes enam kui 125 inimest mitmest akadeemilisest organisatsioonist. Kõige arvukamalt oli koos Filiae Patriae liikmeid 40 esindajaga. Esindatud olid Indla, Amiticia, Vironia, Rotalia, Fraternitas Estica, Sakala, Eesti Naisüliõpilaste Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts ning üksikuid esindajaid teistest organisatsioonidest. Lõuna avati lauluga Gaudeamus igitur , millele laulis kaasa üks laevameeskonna liige, kes seisis kirjasaatja kõrval. Hiljem selgus, et ta oli pärit Horvaatiast ning õppinud klassikalisi keeli.
Pärast Akadeemilist lõunat algasid loengud ja seminarid. Esimene ettekandja oli dr Iivi Zajedova, kes rääkis Eesti muusikateatrist. Rõhuasetus oli sellel, kuidas rahvatants on põimitud klassikalise balletiteatri arengusse Eestis. Dr. Zajedova esitas detailse aegrea alates 19. sajandi algaastatest ning rääkis, kuidas mitmed inimesed arendasid balletikultuuri Eestis, sealhulgas Gerd Neggo ja Robert Rood.
Seejärel pidas Harry Raudvere loengu, mille teemaks oli “Uued tuuled Eesti energeetikast – Tartu Hoiu-laenuühistu”. Esialgu anti ülevaate laenuühistu tegevusest 20. sajandi alguses, mil neid oli palju ning need pakkusid väikesele tootjale võimalust realiseerida oma toodangu õiget hinda saades. Nõukogude ajal keelati need ära, kui tulid kolhoosid ja sovhoosid. Taasiseseisvumisega hakkasid mitmed uuesti tööle, sealhulgas Tartu Hoiu-laenuühistu, millel on kolm kontorit ning enam kui 2300 liiget. Ühistul on mitu tütarfirmat, mis pakuvad liikmetele teenuseid mitmel alal. Kõige uuem on Eesti Ühistuenergia, mille eesmärgiks on tagada innovatiivseid lahendusi Eesti energeetika probleemidele, rakendades tuuleenergiat.
Teises ruumis pidas Märt Agu ingliskeelse loengu eesti rahvatantsust. Ta rääkis noorte õpetamisest ja kuidas on vaja alati uut rõhutada, et vanu traditsioone säilitada. Selgitas, kuidas noorte tantsupeol on kolmeaastane tsükkel, mille jooksul tehakse vanade tantsude ainetel uusloomingut ja siis hakatakse seda õpetama üle Eesti. Rõhutas, et Eesti rahvatantsul on viis elementi: muusika, sammud, rahvariided, tantsumustrid ja süda. Eriti tähtis on viimane – eestlane armastab tantsida. Vastates küsimusele, et miks Eestil pole Riverdance'i moodi esindusrühma, rääkis Märt oma kogemustest tantsijana 2002. a Eestis aset leidnud Eurovisiooni lõppkontserdil. Eestlane tahab tantsida tantsurõõmu pärast, aga mitte alati sellega esineda.
Tegevustihe päev lõppes Salakõrtsis, kuhu eestlased kogunesid, et pidu pidada. Lokaal oli tulvil rahvast ning seal sai uute ja vanade sõpradega vestelda. Sirje ja Rein Kurg esinesid mitme lauluga, mis kohe meelitas rahvast tantsupõrandale. Järgnesid kaks laulu meeskoorilt, kelle eestvedamisel löödi laulikud lahti ja rahvas laulis kaasa. Lõbus õhtu lõppes liiga vara, kui ettenähtud aeg täis sai. Aga see ei takistanud väikest laululembelist gruppi, kes jätkas tujuküllast laulmist keset laeva asuvas peakäigus. Paljud teised reisijad jäid kuulama: mis siin toimub? Oli igati väärikas lõpp toredale KLENK-IEP päevale.
Agu Ets
Käesolev veebileht on Eesti Elu paberlehe tellijate toetatud, toeta sinagi ja telli leht juba täna🙂
FOTOD – Agu Ets (2017)
