2013. a laulis Liiv Londoni Kuningliku Ooperi, Bretagne Sümfooniaorkestri ja Picardie orkestri ühisprojektis Verdi „Reekviemi” Prantsusmaal ja 2014 Inglismaal.
2014. a laulis Liiv Rinaldo rolli Händeli ooperis „Rinaldo” Rahvusooperis Estonia; 2015. a Kymi Sinfonietta orkestri saatel Bachi Mattheuse passioni Kotka linnas Soomes.
2015. a laulis ta Jelena Ivanova Popova rolli Waltoni ooperis „Karu” (Baugé ooperifestivalil Prantsusmaal) ja 2016. a Amnerise rolli Verdi ooperis „Aida” Rahvusooperis Estonia.
Marje Lohuaru on lõpetanud Tallinna konservatooriumis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Heljo Sepa klaveriklassi. Seejärel täiendas ta end Peterburi konservatooriumi assistentuuris prof Maria Karandašova juures. Aastail 1991–1997 oli Marje Lohuaru Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammeransambliosakonna juhataja, 1993–2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välissuhete prorektor ning alates 2015 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Instrumentaalkammermuusika keskuse juhataja. 1997. aastast on ta EMTA professor.
Kammeransambli õppejõuna on ta teinud väga palju üliõpilaste ansamblimängu edasiarendamiseks ja repertuaari laiendamiseks. Teda hinnatakse nii instrumentalistide kui ka lauljate seas kui nüansirikast ja meisterlikku ansamblipartnerit.
Marje Lohuaru on andnud kontserte mitmete nimekate Eesti ja välismaa interpreetidega ning esinenud festivalidel paljudes maades. Ta on olnud mitmete rahvusvaheliste konkursside žüriides ning andnud meistrikursuseid erinevates riikides, samuti salvestanud mitu CDd.
Marje Lohuaru on osalenud arvukates rahvusvaheliste organisatsioonide juhatustes. Aastail 2002–2007 oli ta Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ja 2009–2014 Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees. Alates 2002. aastast on ta kutsutud Euroopa Komisjoni juurde hindama akadeemilise eksperdina hariduse- ja kultuurivaldkonna programme ja projekte.
Alates 2014 on Marje Lohuaru Music Estonia juhatuse liige ja 2015 (detsember) SA Eesti Pillifond juhatuse liige. Alates 2016 (mai) on ta European Chamber Music Teachers Association president.
2005. a autasustati teda Valgetähe V klassi ordeniga, 2009. a anti talle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja 2012 Eesti Muusikanõukogu preemia.
Marje Lohuaru: „Püüan hoida tasakaalu oma loomingulise ja administratiivse tegevuse vahel”
Marje Lohuaru oli nõus vastama ka Eesti Elu küsimustele.
Eelolev pole Teie esimene kontsertreis Torontosse — kui palju on möödunud viimasest külaskäigust ja millised olid toonased muljed?
Osalesin 2000. a Toronto ESTO päevadel. Esinesin koos metsosopran Riina Airennega ja tšellist Kristjan Saarega. Kuna see oli minu esimene võimalus ESTOst osa võtta, siis on muljed kustumatud.
Loomulikult mõjutasid minu muljet ka esmakohtumised sugulaste ja tuttavatega. Oluline on, et sõlmisin ka uusi häid kontakte.
Järgnevalt oli mul juba 2001. a Toronto
Eesti Majas kammerkontsert Põhjamaade muusikast koos viiuldaja Urmas Vulbiga. Kandsime ette Tubina Sonaadi viiulile ja klaverile, Elleri ja E. Mägi palu, samuti Griegi.
Mida võib muusikasõber Teie seekordselt kontserdilt oodata? Kas sooviksite tutvustada natuke eelolevat kava?
Praegune esinemine koos Monika-Evelin Liiviga on eriline seetõttu, et see on Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva tähistamine. Seetõttu on meie kavas nii Eesti vanema põlve heliloojate laulud kui ka meie naabrite Soome ja Venemaa heliloojate vokaallooming. Kuna Monika-Evelin on suurepärase häälematerjali ja tippkoolitusega metsosopran, siis kuuluvad meie kavasse iseenesestmõistetavalt ka suured ooperiaariad.
Oleme teinud Monika-Evelin Liiviga kontserte Londonis, Berliinis, Peterburis, Helsingis, Tallinnas, Narvas jne. Sel aastal on meid kutsustud tagasi esinema Londoni Covent Gardeni kontserdisarjas. Monika-Evelin Liiv on esimese eestlasena olnud Covent Gardeni stipendiaat — ka praegu on ta jätkuvalt CG huviorbiidis.
Lisaks tihedale esinemisgraafikule on teil ka rohkelt administratiivset tööd — olete juhtinud ja juhite mitmeid organisatsioone nii Eestis kui üle Euroopa ning kuulute erinevatesse juhatustesse.
Püüan hoida tasakaalu oma loomingulise ja administratiivse tegevuse vahel. Olin a-il 1993-2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välissuhete prorektor; sellesse aega mahtus kogu muusikaakadeemia rahvusvahelise suhtluse ülesehitamine. Peale selle olen juhtinud mitmeid Eesti muusikavaldkonna organisatsioone — sh Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusika Arenduskeskus — ja olen olnud valitud Euroopa organisatsioonide tegevjuhatuse ja juhatuste liikmeks.
Praegu olen European Chamber Music Teachers Association'i president, samuti olen 2015. a asutatud SA Eesti Pillifond käivitaja ja juht.
Vaatamata nendele ülesannetele on mul olnud alati vajadus loomingulise väljundi järele — kontserte olen andnud erinevate partneritega kogu aeg. Just ansamblipartnerid on väga rikastanud minu loometeed.
Palun tutvustage pisut ka Eesti Pillifondi.
Sihtasutus Eesti Pillifond asutati 7. detsembril 2015 EV Kultuuriministeeriumi initsiatiivil AS Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järvi poolt. Fondi asutamise ja tegevuse põhieesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine. Vajaduse sellise fondi järele on tinginud asjaolu, et kvaliteetsed keelpillid on väga kallid, ning sobiliku instrumendi soetamine väga keeruline. Mõistagi pole keelpilli interpreetide edukas osalemine rahvusvahelistel konkurssidel ilma kõrgelt koteeritud instrumendita mõeldav. Seetõttu on ainuvõimalik lahendus, et tippinterpreedid saavad pillifondi kaudu rentida sobivat instrumenti.
Asjakohane on siin meenutada pillifondi asutamise juures olnud ning meie hulgast lahkunud Eri Klasi sõnumit: „Pillifond on eesti muusika tulevik, interpreetide, orkestrite ja heliloojate tulevik. Selle fondi abil soetatud pillidega loome lisaväärtust meie kultuurilukku.”
Tänaseks on pillifond koostöös Eesti ettevõtjatega ostnud viis ajaloolist ja kõrgetasemelist keelpilli, lõppjärgus on kuuenda keelpilli soetamine.
Esimene pillifondi tegevusaasta on olnud väga tegus ja meie prognoose igati ületanud.
