Omaaegse Päevalehe toimetaja, följetonistina tuntud Evald Jalaka (varjunimega Eesav Puuslik) tütar Tiiu on enam kui pool sajandit kandnud hoolt eesti keele ja meele elujaksu ning tervise eest üle riigipiiride ja kontinentide, tänu temale on meie emakeel pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja aktiivset õpetamist nii maakera kuklapoolel kui ühtse võrgustikuna üle maailma. Hindamatu väärtusega on tema eestvedamisel loodud võrgustik eesti keele õppimiseks alg- ja süvatasemel. Magistrikraadiga Tiiu Salasoo on uurinud laste eesti keele omandamist kolmkümmend aastat. Tema algatusel asutati Sydneys mudilasring, mille peamiseks tegevuseks on lastega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ettelugemine, lastega mängimine, laulmine, liikumine ja joonistamine, mille kaudu nad kuuleksid, õpiksid ja kasutaksid eesti keelt.
Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerijana on Tiiu Salasoo öelnud: “Nii kaua, kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.” Seltsi kodulehel avaldati Salasoo koostatud küsimustik eesti keele õpivajaduste kohta. 2011. a kevadeks töötas seitse õpperühma, sh rühm Tasmaanias. Tema eestvedamisel ning EV Haridusministeeriumi Rahvuskaaslaste programmi toel toimus esimene Skype'i kaudu antav kursus eesti keelt õppida soovijatele. Austraalia eestlaste nädalaleht Meie Kodu kirjutas: “Nüüdseks on kõik eesti keelt õppida soovijad juhitud võimalike õpetajate juurde vastavalt küsitluses väljendatud vajadustele. Tõesti, eesti keele õppimine on Austraalias moodi läinud!” Internetipõhine keeleõpe hõlmab huvilisi Austraalias, Rootsis, Kanadas, USAs, Suurbritannias, USAs jt väliseesti kogukondades ning üksikisikute hulgas üle maailma.
Tiiu Salasoo teeneid eesti keele alal on president Lennart Meri tunnustanud2000. a Valgetähe V klassi ordeniga ja ta oli valitud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna nominendiks 2012.aastal.
EAL auliikmed läbi aegade:
1924 – August Kitzberg 29.12.1855 – 10.10.1927
1925 – Eduard Vilde 4.03.1865 – 26.12.1933
1929 – Anton Jürgenstein 1.11.1861 – 21.02.1933
1930 – Mihkel Martna 17.09.1860 – 23.05.1934
Jaan Tõnisson 22.12.1868 – surmadaatum teadmata
Georg-Eduard Luiga 27.02.1866 – 20.03.1936
1931 – Mihkel Aitsam 1.12.1877 – 17.06.1953
Eduard Hubel (Mait Metsanurk) 19.11.1879 – 21.08.1957
1933 – Hugo Raudsepp 10.07.1883 – 15.09.1952
1934 – Paul Olak 2.08.1880 – 31.10.1949
1935 – Jaan Tomp 13.05.1882 – 1943 (kuupäev teadmata)
1936 – Heinrich (Hendrik) Moorson 11.11.1880 – 05.03.1946
Peter Grünfeldt 1.10.1865 – 11.04.1937
1997 – Juhan Peegel 19.05.1919 – 06. 09.2007
Siegfrid Veidenbaum 18.07.1904 – 24.11.1997
Heino Kersna 23.09.1922 – 06.09.2007
1999 – Lembit Lauri 20.06.1929 – 21.10.2006
Ivar Trikkel 11.06.1930 – 02.04.1999
Lembit Koik 3.09.1929
Ester Spriit 26.07.1923 – 30.09.2006
Hamlet Tiits 13.04.1916 – 4.08.2010
2000 – Endel Sõedre 14.06.1926 – 13.09.2000
2001 – Hugo Alter 10.05.1929 – 14.01.2002
2002 – Helju Vals 01.03.1929 – 31.05.2011
Felix Leet 26.05.1922
Faivi Kljutshik 07.10.1933 – 29.04.2008
Rudolf Aller 09.06.1913 – 11.11.2002
2004 – Aado Slutsk 17.07.1918 – 29.09.2006
2005 – Ene Pajula 18.02.1950
Ants Luik 11.05.1916 – 14.09.2007
Harri Treial 07.07.1930
2006 – Eduard Tüür 22.01.1931
Endel Saar 29.10.1935
Hille Tänavsuu 17.09. 1941 – 5.04.2014
2007 – Mari Tarand 14.01.1941
2008 – Viktor Salmre 20.05.1914 – 29.10.2012
Grete Naaber 29.11. 1942
Ülo Vooglaid 29.08.1935
Mati Talvik 11.04.1942
2011 – Ene Hion 18.01.1931
2013 – Sulev Uus 20.08.1935
2015 – Asta Kiitam 06.10.1923-5.03.2016
Voldemar Lindström 28.04.1933
Lisainfo:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige
tel. +372 5045400, merike.viilup@estmedia.ee
