Telli Menüü

Igavesti koduteel


Igal rahval on oma aegumatud kangelased. Meil on üheks riigiehitaja Jaan Poska, kelle sünnist möödus jaanuaris 150 aastat. Kui Poska kuu aega pärast Tartu Rahu allakirjutamist ootamatult suri, lubas Jaan Tõnisson Asutava Kogu koosolekul 8. märtsil 1920 kõnetoolist: „Valitsuse poole on juba pöördutud ettepanekuga, et mälestuse kindlustamiseks meie rahva keskel Jaan Poskale nähtav mälestusmärk üles seatakse."

Tänavu, 95 aastat hiljem, lumisel jaanuarikuu päeval muutusid Tõnissoni sõnad teoks. Poska 150. sünniaastapäeval avati mälestusmärk Kadrioru pargis Poska tänava ja Luigetiigi vahelisel väljakul. Mälestusmärk „Hetk" kujutab Poskat ülikonnas, advokaadiportfell käes, pilk suunatud kodutänava suunas. Nii on jäädvustatud riigimees lihtsa inimesena, kes on igavesti koduteel. Töö autorid on kolm arhitekti: Pille Noole, Üllar Ambos ja Ioannis Lykouras.

Kaader lühifilmist: „Jaan Poska 10. Märts 1920“. Kadetid on Poska kodus, sarga juures auvalves. Foto: Arthur Virve ©

Pronkskuju paistab silma erakordse inimlikkusega ja mõjub Eesti raidkunstis omamoodi jätkuna Eesti Wabariigi ajal alustatud oma, rahvusliku monumentaalkunsti ideaalidele.

Möödunud sajandi alguskümnenditel tuli Poskal tegutseda kohalike baltisakslaste ja vene kõrgametnike vahel. Poska taastas Eesti territoriaalse terviklikkuse, ühendades Põhja- ja Lõuna-Eesti. Osava poliitikuna manööverdas ta I maailmasõja lõpul Vene keskvõimu, rahvuslikult meelestatud jõudude ja aina tugevnevate enamlaste vahel. Professor Peeter Järvelaid ja Tallinna Televisiooni juht Toomas Lepp on Tallinna Linnakantselei tellimusel valmis saanud emotsionaalse ja inforikka tõsielufilmiga „Jaan Poska”.

Kaader tulevasest filmist: „Jaan Poska oma ja meie ajas“. Vastavatud pronkskuju Poska oma rahva keskel.  Foto:  Arthur Virve ©
Lepp on oma filmis suutnud luua niivõrd tugeva inimliku emotsionaalse jõu, et vahete-vahel kisub silma niiskeks. Sellise tulemuseni jõuab kogenud ja andekas Meister. Poska elavate piltide visuaali rikastab uudne kunstniku kasutamise roll dokumentalistikas. Järvelaiu-Lepa rahvusvahelise haardega filmi võtab kokku I'Institut de Droit International president Sreenivasa Pemmaraju Rao: „Poska sõnum on see, et sõda pole lahendus, vägivald pole lahendus. Eriarvamustega inimesed, niikaua kuni nende seas on ausaid, peavad need lahendama rahumeelselt vastastikuste läbirääkimiste ja hea tahte kaudu.”

Tallinna Linnavalitsuse toetusel ja Rahvusraamatukogu abiga valmis MTÜ Estonian Educational Filmil arhiivimaterjalide põhjal lühifilm „Jaan Poska 10. märts 1920″ esimesest riiklikust matusest Eesti Vabariigis. Poskat saadavad viimsel teekonnal erinevate erakondade ja vastandlike poliitiliste vaadetega väljapaistvad isiksused. Nende saatused on erinevad ja tihti dramaatilised nagu meie omariikluse ajalugugi.

MTÜ Estonian Educational Film on planeerinud täispika tõsielufilmi „Jaan Poska oma ja meie ajas”. Filmi stsenarist ajaloolane Küllo Arjakas on riigimeest uurinud ja Poskast väärika, rikkalikult illustreeritud artiklite kogumiku koostanud. Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital on toetanud Poska filmi arendamist. Käsikiri on juba peaaegu valmis.

Poska oli Eesti Vabariigi esimene välisminister. Vabadussõja aastatel välisdelegatsiooni juhina otsib Poska Lääne-Euroopa erinevate huvidega riikide diplomaatide ringkondades Eesti riigile tunnustust. Rahuläbirääkimistel on Poska „üks-ühe” vastu Nõukogude Venemaa diplomaatidega. Tänaseks vähetuntud poliitikute elulugude kaudu jutustatakse Poska ehitatud riigi lugu. Liigume tema kaasaegsetega kuni möödunud sajandi kuuekümnendateni. Edasi jätkub teekond meie aja poliitikute lugude kaudu. Noored sekkuvad oma arvamustega. Tartu rahu 100. aastapäevaks planeeritud filmiloos ehitatakse mälusilda põlvkondade vahel. Noored koos kaasaja ja ajaloomälu kandvate poliitiliste suurkujudega avavad narratiivseid suhteid ja võrgustikke, moodustades terviku nimega Eesti.

 

 

 

Arthur Virve,
MTÜ Estonian Educational Film
Produtsent

Loe edasi