Aktusekõneks tõusis kõnepulti Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Gita Kalmet. Sisukat ja hästi läbimõeldud kõnet, mille tekst on avaldatud täismahus samas lehenumbris lk 4, kviteeriti tugevate kiiduavaldustega.
Muusikaline kava jätkus NUKU Koori esinemisega Reeda Tootsi juhatusel. Juba külaliskoori noorte rahva ette ilmumine mõjus meeleolule ergutavalt, helis vallutasid nad meie publiku täielikult. Laulude vahel kasutas koorijuht võimalust avaldada tänu siinsele kogukonnale südamliku vastuvõtu eest purgi kadakasiirupiga (Eesti vahtrad kasvavad Saaremaal ja on okkalised). Haruldase maiuse osalisteks said suursaadik Gita Kalmet, majutuse korraldaja Marta Kivik ja Eesti Seltsi esinaine Anne Liis Keelmann. Külalistega liitus Estonia Koor ja võimas ühendkoor lõpetas kontsertosa kolme lauluga. Juhatasid kordamööda Ingrid Silm, Reeda Toots ja Jaan Medri Saale Kreeniga klaveril.
Lõppsõna lausus Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, tänades esinejaid ja korraldajaid ning paludes publikut pärast aktuse lõppu saalist hetkeks lahkuda, andmaks akadeemilisele noorusele võimalus saal ümber seada veteranide austamiseks.
Orkestri saatel lõpetasid aktuse rahvushümni helid. Taktikepp oli sedapuhku skm Enn Kiilaspea käes. Kõlas H. Alfordi „Ilus päev” ja lipud lahkusid saalist.
Saal korraldati kiiresti ümber, paigaldati lauad ja võeti istet. Veteranide austamist korraldas sedapuhku EKL presideeriv korp! Fraternitas Estica koostöös Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Avasõna lausus korp! Fraternitas Estica Kanada koondise esimees Avo Kittask, tsiteerides Henrik Visnapuud ja esitades katkeid Karl Eerme kroonikast, milles kajastusid enam kui poolesaja aasta tagused elamused algpäevist uuel asukohamaal. Toronto Eesti Meeskoor Charles Kipperi juhatusel laulis tervituslaulu, misjärel Eesti Kaitseväe reservleitnant Markus Alliksaar (korp! Vironia) viis läbi langenute mälestustseremoonia, mida mälestuslauluga kaunistas Toronto Eesti Meeskoor. Koor esitas veel paar isamaalist laulu, üht neist paludes kõigil kaasa laulda. See oli soomepoiste hümn „Põhjamaa pojad”, autoriks Endel Stafenau (vil! Korp! Fraternitas Estica).
EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat andis üle EKN-i teenetemärgid kahele isikule: David Hogg ja Liivia Kängsepp. Haigestunud õpetaja Kalle Kadaka asemel pidas palvuse praost Mart Salumäe.
Poolenisti üllatusena poetas end salamahti saali NUKU Koor ja võttis vaprad sõjamehed sõna tõsises mõttes piiramisrõngasse. Volhovi ja Oppelni kotist välja murdnud mehed tundsid end esmakordselt abituna ja alistusid meeliköitvale helirünnakule. Neil jätkus jaksu vaid tänulikuks ja tunnustavaks aplausiks.
Lõppsõna lausus vil! Enn Varrik (EÜS). Sõjameeste poolt ütles tänusõnad Lennuväepoiste Klubi esimees Eerik Purje. Vahepeal tehti jõudumööda ühislaulu, mida toetas Charles Kipperi (vil! Korp! Fraternitas Estica) klaver.
Eerik Purje
