Kas Karla vaikimine on lõplik?
Sellele ei oska ma vastust anda. Eks see sõltub suurel määral sellest, kas Karla sõnumit osatakse ja viitsitakse lahti mõtestada. Kardan, et kõige vähem mõistmist on oodata neilt, kellele see on läkitatud.
Kas ja kuivõrd on Karla looja ja kalendrisabade autor nõus kergitama katet oma kavadelt edaspidise tegevuse osas?
Kahjuks pean taas jääma ebamääraseks. Kindlalt võin ainult öelda, et lähipäevil ilmub Eestis mu järjekordne teos memuaristika valdkonnast, arvuliselt neljas. Viienda ja tunduvalt ulatuslikuma kavand on valmis ning kuskil alateadvuse tagamaadel ka juba valmis kirjutatud. Paberile pole jõudnud ridagi. Võimalik, et ei jõuagi. Kõik oleneb…
Definitsioonide osas veel üks oluline täpsustus. Olen küll kalendrisabade autor, kuid mitte Karla looja, ehk vaid taaselustaja. Tegelikult on Karla loonud minu, st minunimelise kirjamehe. Kõik põhilise kogu mu olemuses olen pärinud värvikatelt talumeestelt, keda mu kunagises kodukülas oli palju, üks karlam kui teine. Karla oma põlise talupojatarkusega on minu jaoks eestluse etalon. Temataoliste najal püsis sõjaeelne Eesti Vabariik. Kes Karla kalendrisabast puudust tunneb, see teadku, et kõige tumedam leinalipp on heisatud minu südame tagakambris.
Küsimused järjestas ja vastas Eerik Purje
