Võitu ei tulnud ka Eesti aasta parimate konkurentsis, alaliitude ja ajakirjanike punktidega teenis esikoha maailmameistrivõistlustel pronksile tulnud paarisaeruline neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä. Kommentaariks niipalju, et Endreksonile oli see juba seitsmes kord laval Berliini olümpia kangelase Palusalu järgi Kristjaniks nimetatud (ja filmiauhind Oscarile sarnaneva) kuju järel käia. Paadikaaslasedki on kes kolm, kes neli korda Eesti aasta parimad olnud.
Aasta parima meessportlase auhind kuulus oodatult raskekaalutõstja Mart Seimile ja aasta treeneri auhind ta isale Alarile. Pole asjakohatu märkida, et Mart Seim on kolmandat põlve tõstja ja tema MM-pronks kogusummas ning tõukamise hõbemedal lähevad suure tõenäosusega vahetamisele kraad kangemate autasude vastu. Asi nimelt selles, et uskumatu summaga võitnud venelase dopinguproovi A-pudel oli positiivse näiduga ja see mees läheb ilmselt nüüd „puhkusele”. Grusiin (kes, muide, just dopingupausilt tuli), tõuseb kullale, Seim suurele hõbedale ja tõukamise maailmameistriks. Kuid ootame muidugi ka B-proovi ja venelaste raevukad protestid (poliitika, kiusatakse, karauul!) ära.
Eesti aasta naissportlaseks tunnistatud MM-pronks Epp Mäe mõtiskles Kristjani kuju vastu võttes – mida küll ütleks Kristjan Palusalu, kui näeks, et nüüd ka naised maadlevad? Tema kõige tõsisem konkurent parima tiitlile oli Euroopa mängudel ja naiskondlikul EM-il medali teeninud epeevehkleja Erika Kirpu.
Algas olümpia-aasta (Pikemalt Eesti Elu 8. jaanuari paberlehes)
Enn Hallik, Pärnu Postimees
