Tänavuse Kajaka salga kolm esindajat — Margaret Matisen (Eesti Skautide Ühing), Kadi Laaneots (Kodutütred) ja Mikk Otsar (Noored Kotkad), kes olid just saabunud tagasi Kotkajärvel toimunud suurlaagrist Rahvakett (kus nad ka abijuhtidena tegutsesid), külastasid koos välis-Eesti Gaidide Liidu peagaid Ingrid Kütiga ka Eesti Elu toimetust, kus rääkisid oma muljetest ja tegevusest. Neljas kajaka salga liige Mari-Liis Keskpaik (Eesti Gaidide Liidu peagaid) ei saanud Eesti Elu toimetust külastada, kuna pidi töökohustuste tõttu Tallinna Ülikoolis kohe peale laagrit tagasi Eestisse lendama.
Margaretil ja Mikul oli üle-ookeani reis esmakordne, ent Kadi viibis sel suvel siinmail juba teistkordselt: ta tegutses tänavu Jõekääru lastelaagris kasvatajana, siis sõitis tagasi Eestisse ning 6. augustil asus Kajaka salga pikale reisile, esmalt niisiis New Yorki.
Kadi õpib Tartu Ülikoolis teisel kursusel psühholoogiat ja siinne laagrikogemus — nii Jõekäärult kasvatajana kui Kotkajärvelt abijuhina — andis talle mitmeid huvitavaid kogemusi ja uusi ideid. Näiteks tuli mõte, et ka Kodutütarde ja Noorte Kotkaste laagrites võiks viia sisse rohkem tegevusi vastavalt vanusele.
Aga laagrikogemused on noorte sõnul siin ja kodumaal pisut erinevad. Mikk räägib, et Noortel Kotkastel ja Kodutütardel on tavaliselt 3—4 põhilaagrit aastas, neist poistel kaks mõnepäevast laagrit metsas, kus ööbitakse köetavates telkides, pole elektrit ja kokad ei tee süüa. Kõige eest tuleb ise hoolt kanda. Aga saadakse hakkama! Koos Kodutütardega korraldatakse iga-aastane suvelaager, kus samuti telkides ööbitakse, aga kui juba talvelaagri kogemus olemas, siis pole see raske midagi! Muide, Kadi ja Mikk on mõlemad pärit Tartu lähedalt Tõrvandist ja tunnevad teineteist juba varasest lapsepõlvest.
Mikk alustas nüüd septembris õpinguid Tallinna Ülikoolis noorsootöö alal. Varem õppis ta Lennuakadeemias, kuid tundis, et see pole päris tema ala; pool aastat mõtles, mis oleks see õige ala, ja otsustaski noorsootöö kasuks, millise valiku õigsusest sai aru ühes laagris olles. Noorte Kotkastega ühines ta juba 7-aastaselt — kui tookord läks sinna palju nende klassi poisse, siis praeguseks on ainult tema ja üks klassivend selle tegevusega seotuks jäänud.
Margaret, kes on samuti Tartust pärit, alustas skautlikku tegevust 13-aastasena, õe ja venna eeskujul. Ta õpib Tartu Ülikoolis, kuid nüüd otsustas mõneks ajaks Austraaliasse minna, kus praegu paljud Eesti noored töötamas ja kogemusi kogumas käivad.
Palju jõudu tublidele noortele edaspidiseks!
Kaire Tensuda