Aga Marga ju laulis ka?
Ja kuidas veel. Ütleksin, et kodus rohkem kui mina. Mina ainult siis, kui oli vaja harjutada. Tema tegi seda rõõmust.
Kas teie esinesite kunagi koos?
Marga tuli mulle lauluga appi kohe pärast abiellumist. Kui minult paluti korraldada üks meeleoluline eeskava esimeste Ülemaailmsete Eesti Päevade raames 1972. a., olid ajavahemikul kaks olulist naisesinejat minu vokaalansamblist kadunud abieluranda. Marga pidi siis asendama aldilauljat. Nii-öelda, päästma olukorra.
Kas Margale meeldis esineda?
Ta oli laval julge, olles sündinud New Yorgis, aga ta oli minuga nõus kaasa laulma vaid siis, kui mul oli teda hädasti vaja. Tavaliselt teist ehk madalamat häält, kenasti ja pehmelt. Armsa iseloomuga nagu ta oli, tal oli kombeks pigem teisi kohalikke eesti lauljaid kiita. Talle ka meeldis laule õpetada hellakestele ja pühapäevakooli lastele. Ise ta saatis noori kitarril. Muuseas, leidsin, et temal oli parem kuulmine, st. intonatsioon, kui minul.
Mis sai tema klaverimängust?
Ta mängis ainult akustilisel klaveril. Kui ma aastate jooksul vahetasin mõne klaveri digitaalse klahvpilli vastu, tema siis seda teist ei puudutanud. Katsusin küll teda meelitada. Kahetsen nüüd meeletult, et Torontost lahkumise puhul ma õiget klaverit majja ei toonud.
Ja kuidas on järelkasvuga?
Meie täiskasvanud noored on kõik musikaalsed. Vanem poeg laulis pisipoisina ukulele saatel Kopvillemi „Vana viisi” ja teised õppisid ise kitarri mängima. Kõik on kuskil omal moel soolot lauldes esinenud publiku ees.
Aga räägi palun oma eelolevast vaimulikust kontserdist. Kust tuli mõte sellist kontserti kujundada?
Võibolla tuli see ühest laulust, mida onutütar USAs oli minult palunud tema laulatuseks 35 aastat tagasi. Kordasin seda märtsis tema matusel. Ettevalmistus nõudis veidi täpsemat kitarrisaadet, nii et hakkasin saatepilli harjutamisega peale enne jõule, sest onutütar ütles, et temal polnud kaua elada. Heitsin silma peale ka teistele kirikulauludele, sest olin oma ilmalikkudest lauludest ajutiselt tüdinenud.
Mis laul võis see olla?
Ülitihti esitatud Schuberti Ave Maria, minu poolt küll vaid paar korda 40 aasta jooksul. Saadet palutakse tavaliselt pianistilt või organistilt. New Yorgis oli mul keeruline kedagi ühe laulu jaoks kabelisse kohale kutsuda. Oli ka tekkinud tahe põimida aina rohkem kitarrimängu oma karvaseks kujunenud hääle juurde, nii kirikus kui mujal. Vanasti küll saatsid mind suurepärased organistid.
Ave Mariat ju laulavad tavaliselt sopranid.
Ja väga meeldivalt. Aga ma ikka sellest aru ei saa. Sest ingel, kes Maarjale teatas, keda ta ilmale toob ja kes viisidele seatud sõnu esialgselt pühakirjas kostis, kandis nime Gabriel. Tundub nagu mehe nimi.
Kunas Sa selle eeloleva kontserdi mõtte peale tulid?
Suhteliselt hiljuti, võibolla alles kuu aega tagasi, pärast Marga lahkumist, mis tuli ootamatult. Üksikutel lauludel otsest ühendust Margaga ei ole, välja arvatud, et kitarri helinad jõudsid lae kaudu magamistuppa, kus ta voodis lamades – pärast rasket operatsiooni – pidi paranema. Ta ikka kommenteeris, et temale meeldis mu kitarri kõla. Laulda püüdsin vaikselt.
Kuidas juhtus, et valisid Agricola soome kiriku?
Kuulun Vana-Andrese kogudusse. Olen tänulik nii kogudusele kui ka kirikule, kes mulle lahkelt vastu tulid. Kuna tegemist on soome kirikuga, siis pean sobivaks ka esitada ühe koraali soome keeles.
Kuidas tulid sellisele kontserdi nimetusele?
Et „koraal ja kitarr”? Meile ju kõigile meeldib alliteratsioon. Ja koraal on laul, mida kogudus kirikus laulab. Ühehäälselt. Alustan oma kontserti eesti helilooja ja tuntud omaaegse oreliõpetaja August Topmani algupärase koraaliga, meie lauluraamatus nr. 439, mida olen esitanud solistina mõnelgi leinateenistusel. Õigustan kas või selle ühe avalaulu alusel kontserdile valitud nimetust.
Kuulutuses mainitud heliloojad. Kes on Cohen?
Tuntud sügavmõisteline poeet-helilooja ning ka laulja, Leonard Cohen. Tema laulu paluti viis aastat tagasi ühe eestlanna ärasaatmise juurde USAs. Nii sain lauluga tuttavaks. Kuna helilooja on juudi soost, siis laulu esitamine 23. septembril, Yom Kippuri nimelisel pühal, võiks olla kohane.
Ja Känd?
Herman Känd, eesti helilooja, kes komponeeris põgenike päevil tõsisemat muusikat sõjajärgsel Saksamaal. Õpetaja Otmar Pello lahkunud lesk Aino andis mulle mõned noodid oma abikaasa kogust. Sõnad on ilmselt õpetaja Pello poolt. Ajaloolise tähtsusega moment eesti muusika loomingurajal.
Mida veel iseloomustab Sinu kontsert?
Ühislaulmine kuulajaskonnaga valitud kirikulaulude juures. Mõni vist ei kanna „koraali” nimetust, nagu „Amazing Grace” kord ühes, siis teises keeles. Samas annan kavale juurde natuke õpitoa ilmet, lisades küll vaid paar sõna heliloojate ja tekstide kirjutajate kohta, lisaks sellele, mis kavalehel näha. Roman Toi lubas, et ma võiksin ise üht tema vokaalloomingut veidi tempos ja akordide lisandustega kaasaegsemaks kujundada. Nii et minu esituses pole seegi enam koraal. Ei tea kas peaksin kontserdile uue nime andma?
Võiksid seda teha pärast kontserti. Kas Ave Mariat ka esitad? Oma ,,karvase häälega”? Vabandust.
Vist sobiks. Kuna tegemist on noore Maarjaga, kes ootab last. Õnnis hetk. Oluline osa Marga ja minu abielust oli ka laste saabumise ootel.
Kolmap., 23. sept. kl 7.30 õ VAIMULIK KONTSERT „KORAAL JA KITARR” — MÄLESTADES MARGAT — ANDRES RAUDSEPP Agricola soome luteri kirikus (Yonge & York Mills).
Eesti Elu
