Lisaks Lätile oli konverentsile tulnud külalisi Eestist, Leedust, Soomest, Inglismaalt, Ameerikast, Kanadast ja Austraaliast. Esinejateks olid nii professionaalsed kui vabatahtlikud arhivaarid ja raamatukoguhoidjad, aga ka kogukonnaaktivistid ja muidugi akadeemilised uurijad. Juttu oli välisbalti vabadusvõitluse erinevatest aspektidest, ajakirjanduse rollist selles, välisbaltlaste külaskäikudest kodumaale ja paljust muust. Konverentsi viimane ettekanne esitles vastvalminud CDd väliseesti popmuusikaga. Eestis ülipopulaarse plaadi esimene tiraaž müüdi läbi vähem kui paari nädalaga. Kauplustesse on jõudmas järgmine.
Ettekannetest vabad õhtud veedeti Riia linna mõnusates kohvikutes ja restoranides. Needki toredad tunnid olid töiselt kasulikud, sest nagu Māra Sprūdža oma sõnavõtus toonitas: konverentside söögipausid on vähemalt sama kasulikud kui ametlikud sessioonid, sest just siis vahetatakse infot ja ideid, millest sünnivad tulevased ettevõtmised.
Mõistagi toimusid ka õppekäigud Riia mäluasutustesse. Tutvusime Läti Riigiarhiivi, Läti Okupatsioonide Muuseumi ja Läti sajandi ehituseks nimetatud Rahvusraamatukogu uue hoonega, mis kannab poeetilist nime “Valguse palee”.
Konverentsi ajal peeti ka BaltHerNeti aastakoosolek, kus valiti tagasi senine juhatus koosseisus Piret Noorhani (president), Kristine Bekere (asepresident), Jolanta Budriuniene (asepresdient), Karin Kiisk (sekretär), Birgit Kibal ja Guntis Svitinš. Selle seltskonna ülesandeks järgmise kolme aasta jooksul on meie suure, sõbraliku ja koostööalti võrgustiku koos ja käigus hoidmine. Kolme aasta pärast toimub uus konverents – siis jälle Tartus, Eesti Rahva Muuseumi uues majas. 2018. aasta on Balti riikidele tähtis verstapost, püüame seda väärikalt tähistada – uus ERM on selleks paras paik.
Piret Noorhani
