Ja nii toimuski, kui kohtusin vaid hetkeks poolteist aastat tagasi Tartu äärelinnas noorema mehega, kes oli ühe hotelli valvelaua kõrval akadeemilist uurimistööd tegemas. Olles taibanud, et olen Kanadast, alustas ta minuga kohe jutuajamist Arved Viirlaidi teemal.
Mees, eesnimega Heimar, avaldas suurt austust meie kirjaniku vastu. Austuse juurde käis ka tänu. Meie Kanadas ju teame, et Viirlaidi romaani ,,Ristideta hauad” võib maailmarahvas lugeda vähemalt kümnes keeles. Heimar väitis, et peamiselt romaani tõlke alusel õppis ta rootsi keele piisavalt selgeks. Olles pidanud veetma mõnda aega Rootsis, sai ta olulise kursuse järelikult edukalt läbi teha. Samas väitis ta mulle, et oluline oli temale ka Arvedi romaani sisuline teema. (Pikemalt Eesti Elu 24. juuli Eesti Elu paberlehes)
Andres Raudsepp
